Mis soltub liikme suurusest. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus – Riigi Teataja

Korteriomandi võõrandamise nõude esitamine 1 Kui korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku või korteriühistu suhtes ja kui korteriomanikud ei pea enam võimalikuks tema kuulumist korteriomanike hulka, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. Praktikas võiks siiski olla ühel suurem otsustusõigus, et ettevõte töö oleks tagatud. Notari tasu seadus sätestab notari tasu võtmise aluse ja tasu suuruse ning riigilõivu suurus ja võtmise alus tuleneb riigilõivuseadusest. Tänases olukorras peab aga juhatuse liige analüüsima, kas nõude esitamine on majanduslikult põhjendatud, kuna selle tagajärjel võib lepingupartner minna pankrotti ja nõuded veelgi väheneda.

Kuidas osaühingu osaniku, juhatuse liikme ja töötaja tasusid eristada ja maksustada

Toimingu tegemise soovi ja vajalikud andmed saate esitada ka e-notari iseteenindusest EE. Notari kaudu ühingu asutamise või kande muutmisega seotud notari tasu ja riigilõivu suuruse teatab notaribüroo ning see sõltub konkreetsest toimingust. Notari tasu seadus sätestab notari tasu võtmise aluse ja tasu suuruse ning riigilõivu suurus ja võtmise alus tuleneb riigilõivuseadusest.

Äriühingu asutamine Ettevõtlusega võib tegeleda füüsilisest isikust ettevõtjana või asutada selleks äriühingu. Seadus võimaldab luua mitut erinevat liiki äriühinguid osaühing, aktisaselts, täisühing, usaldusühing ja tulundusühistukuid enim levinud on osaühing.

Osaühingu, aktisaseltsi, täisühingu ja usaldusühingu asutamist ja ühingute tegevust reguleerib äriseadustik, tulundusühistu asutamist ja tegevust reguleerib peamiselt tulundusühistuseadus.

Osaühingu asutamine Osaühingu asutamiseks ja äriregistrisse kandmiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu ja kinnitavad sellega koos põhikirja. Asutamisleping ja põhikiri peavad olema notariaalselt tõestatud. Notar koostab osalejate esitatud andmete põhjal asutamiseks vajalikud dokumendid ning kõik asutajad peavad korraga notari juures viibima ja dokumendid allkirjastama.

Lisaks seaduses sätestatud andmetele võib põhikirjas ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole seadusega vastuolus.

Sa oled siin

Kui osaühingu asutamisel tuleb teha kapitali sissemakse, tuleb see teha enne ühingu registrisse kandmist ehk sissemakse tegemist või ühingule üleandmist tõendavad dokumendid tuleb esitada registripidajale koos muude dokumentidega. Tehingud osaühingu osadega — milleks eelistada notariaalset tõestamist Juhatuse puudumise korral juhivad ja esindavad korteriomanikud korteriühistut ühiselt.

Otseseid erireegleid seadus korteriühistu juhatuse liikmetele ette ei kirjuta, küll aga on oluline, et valitud juhatuse juhtimispõhimõtted haakuks ülejäänud ühistuliikmete omadega.

Üldised reeglid juhatuse liikmetele määrab tsiviilseadustiku üldosa seadus, mis näeb ette, et juhatuse liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima heauskse käitumise põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Koroonaviirusest tingitud kriis on pannud paljude ettevõtete igapäevase toimimise ja sissetulekud küsimärgi alla.

Advokaat hoiatab: mis on juhatuse liikme riskid kriisiaja julgete otsuste valguses?

Foto: Argo Ingver Ettevõtte tüürimine läbi kriisiaja on keeruline tegevus, mis nõuab juhilt kiireid ja sageli hull julgeid otsuseid. Selle käigus on aga arvestatav oht sattuda õiguslikult n-ö hallile alale, kus piir lubatu ja keelatu vahel on õhkõrn, kirjutab advokaadibüroo TGS Baltic vandeadvokaat Chirag Mody.

Selle keerise keskmes on ka juhatuse liikmed, mistõttu on oluline teadvustada juhatuse liikme kriisijuhtimise välimisi piire. Juhatuse liige peab ettevõtet juhtima korraliku ettevõtja hoolsusega ehk nii, nagu seda teeks mõistlik isik sarnastel tingimustel.

Kriisiajal tähendab see kiiret tegutsemist, kuid seejuures peavad otsused olema ikkagi majanduslikult põhjendatud ja mõistlikult informeeritud. Näiteks kui ettevõttel tekib võlgnevus ja selle likvideerimiseks soovitakse kiirelt müüa kinnisvara, tuleb viimase turuhinna tuvastamiseks üldjuhul konsulteerida ka hindajaga, et vältida selle alla turuhinna müümist.

Sul on ainult õigus osaleda üldkoosolekul ja saada dividende vastavalt oma osaluse suurusele, juhul kui üldkoosolek otsustab dividende jagada.

• Ettevõtte osanike õigused - Millised ja kuidas? - Pilvebüroo
• Koroonaviirusest tingitud kriis on pannud paljude ettevõtete igapäevase toimimise ja sissetulekud küsimärgi alla.
• Ohutu suurenemine maja liikme
• Avaleht » Teabekeskus » Ühingutega seotud toimingud Ühingutega seotud toimingud
• Eesti korteriühistute juhatustest saavad õiglast töötasu vähesed - Kodustiil

Lisandub õigus nõuda üldkoosoleku kokkukutsumist, huvipakkuvate küsimuste arutamist üldkoosolekul ning erikontrolli määramist. Lisandub võimalus blokeerida ebaproportsionaalne osakapitali suurendamine.

Vt täpsemalt allpool. Lisandub võimalus blokeerida ebasobivad olulised otsused, eeskätt põhikirja ja osakapitali muutmised.

Keelevahetuse vaikeväärtus

Saad ainuisikuliselt vastu võtta tavalisemad üldkoosoleku otsused — juhatuse valimine, majandusaasta aruande kinnitamine, kasumi jaotamine. Suuremad otsused tuleb vähemusosanikuga kooskõlastada. Võimalus ainuisikuliselt vastu võtta praktiliselt kõik otsused, sh muuta põhikirja, suurendada osakapitali — aga ainult proportsionaalselt osalustele. Dividendide jaotamine Osanike õigused sisaldavad ka dividendide saamise õigust. Dividende makstakse võrdeliselt osaluse suurusega, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti.

Erinevate osaluste suurustega osanike õigused

Dividendide saamise õigus tuleneb ainuüksi sellest, et sul on ettevõttes osalus, mitte midagi muud selleks tegema ei pea. Reaalse töötegemise peaks kompenseerima töötasu maksmise kaudu. Dividendide maksmise kohta saad täpsemalt lugeda artiklist Kuidas maksta dividende. Selle tõttu tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada. Korteriomandi võõrandamise nõude esitamine 1 Kui korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku või korteriühistu suhtes ja kui korteriomanikud ei pea enam võimalikuks tema kuulumist korteriomanike hulka, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab.

Otsuse täitmise nõudmine 1 Kui kohustust rikkunud korteriomanik ei ole korteriomandit võõrandanud hiljemalt kolme kuu möödumisel nõude esitamisest, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku või korteriühistu hagi alusel. Otsust tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest.

Tavapärane valitsemine 1 Korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Laenu võtmine 1 Laenu või muu laenusarnase mõjuga rahalise kohustuse võtmise, kui see kohustus kas iseseisvalt või koos olemasolevate kohustustega ületab korteriühistu eelmise majandusaasta majandamiskulude summa, võib otsustada käesoleva seaduse § 9 lõikes 3 sätestatud häälteenamusega.

Language switcher

Kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikud toimingud 1 Korteriomanikul on õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike ja korteriühistu nõusolekuta ning ta võib nõuda korteriühistult vajalike kulutuste hüvitamist.

Olulised ümberkorraldused ja hoone taastamine 1 Ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemist ei saa otsustada tavapärase valitsemise raames, vaid selleks on vaja korteriomanike kokkulepet. Kaasomandi eseme ajakohastamine Kaasomandi eseme ajakohastamiseks, sealhulgas energiatõhususe suurendamiseks, selliste vajalike muudatuste tegemise, millega ei muudeta eriomandi eseme otstarvet ega kahjustata muul viisil ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve, võib otsustada käesoleva seaduse § 9 lõikes 3 sätestatud häälteenamusega.

Kohustuste jaotus korteriomanike vahel majandamiskulude kandmisel 1 Korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.

Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.

Majanduskava 1 Korteriühistu juhatus koostab korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mis koosneb järgmistest osadest: 1 ülevaade kaasomandi eseme seisukorrast ja kavandatavatest toimingutest; 2 korteriühistu kavandatavad tulud ja kulud; 3 korteriomanike kohustuste jaotus majandamiskulude kandmisel; 4 reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurus; 5 kütuse, soojuse, vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning elektri prognoositav kogus ja maksumus.

Juhatuse ja üldkoosoleku pädevused

Viivis ja sissenõudmiskulude hüvitamine 1 Kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Korteriomandi omandaja vastutus 1 Korteriomandi võõrandamisel lähevad korteriomaniku õigused ja kohustused omandajale üle alates omandi ülemineku hetkest.

Omandaja vastutus on piiratud korteriomandi väärtusega. Korteriühistu pandiõigus 1 Korteriühistul on korteriomandist tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus korteriomandile edaspidi korteriühistu pandiõigus. Kui korteriühistul on kohustus esitada majandusaasta aruanne korteriühistute registrile, määratakse korteriühistu pandiõiguse suurus registrile esitatud majandusaasta aruande järgi.