Seksuaalne liige voib olla suurused.

Artikkel 43 — Seos muude rahvusvaheliste õigusaktidega 1 Konventsioon ei mõjuta õigusi ega kohustusi, mis tulenevad muudest rahvusvahelistest õigusaktidest, millega konventsiooniosalised on ühinenud või ühinevad ning mis sisaldavad käesoleva konventsiooniga reguleeritavaid küsimusi käsitlevaid sätteid ning tagavad suurema kaitse ja abi laste seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise ohvritele. Artikkel 6 — Laste harimine Konventsiooniosaline võtab vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks laste harimist põhi- ja keskhariduse omandamise ajal nende arenguastmele kohandatud viisil seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise ohu ning vahendite kohta, mille abil end kaitsta. Artikkel 32 — Menetluse alustamine Konventsiooniosaline võtab vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et konventsiooni kohaselt sätestatud süütegude uurimine või nende eest karistamine ei sõltu ohvri teatest ega süüdistusest ning et menetlust võib jätkata ka juhul, kui ohver on oma ütlused tagasi võtnud. Androseksuaal or androfiilsed - [an-droh-sec-shoo-uhl] adj.

Autoromantiline - [aw-toh-roh-mees-tik] adj. Selle seksuaalne vaste on autoseksuaalne.

Autoseksuaalne - [aw-toh-sec-shoo-uhl] adj: termin enda seksuaalseks külgetõmbeks, eriti masturbeerimise eelistamine seksuaalvahekorra asemel. Nimetatakse romantiliste tunnete kogemist enda vastu autoromantiline.

BDSM - Sidumine ja distsipliin, domineerimine ja alistumine, sadism ja masohhism. BDSM viitab laiale tegevusspektrile ja inimestevaheliste suhete vormidele. Ehkki need pole oma olemuselt alati selgelt seksuaalsed, erootiseerivad BDSM-i kontekstis olevad tegevused ja suhted osalejad peaaegu alati mingil moel. Paljud neist tavadest jäävad välja seksuaalsuse ja inimsuhete üldlevinud sotsiaalsetest normidest. Karude kogukond: - osa queer-kogukonnast, mis koosneb välimuse ja huvidega sarnastest queer-meestest, kellest enamik on suured, karvased, sõbralikud ja südamlikud, rääkides sterotüüpselt.

Kogukonna eesmärk on pakkuda ruume, kus tunnetakse, et teda tahetakse, ihaldatakse ja meelditakse.

Lase kaasa!

Korda üle, et võõrastega ei tohi kaasa ega kohtuma minna ning neilt ei või kingitusi vastu võtta. Võõras ei pruugi olla see, kellena ta ennast esitleb. Arutage koos, mis on interneti kasutamisel aktsepteeritav ja mis mitte.

Selgita, et internetti laetud pildid jäävad sinna igavesti. Ürita hoida end kursis arengutega interneti kasutamises. Nii saad paremini kontrollida lapse arvutikasutuse kestust ning laps tajub paremini internetivälist keskkonda.

Lapsel võib olla piinlik mingitest asjadest rääkida. Selgita talle interneti võimalusi, aga ka seal valitsevaid ohte.

Külasta lapsele huvipakkuvaid lehekülgi koos temaga. Tunne aktiivset huvi, mida laps internetis teeb. V peatükk — Sekkumisprogrammid või -meetmed Artikkel 15 — Üldpõhimõtted 1 Konventsiooniosaline tagab kooskõlas oma riigisisese õigusega artikli 16 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele tõhusate sekkumisprogrammide või -meetmete olemasolu või edendab neid, et ennetada ja võimalikult vähendada laste vastu toimepandavate korduvate seksuaalsüütegude ohtu.

Need programmid või meetmed on alati kättesaadavad menetluse käigus, vanglas ja väljaspool vanglat riigisiseses õiguses sätestatud tingimuste kohaselt.

Artikkel 16 — Sekkumisprogrammide ja -meetmete sihtrühm 1 Konventsiooniosaline tagab kooskõlas oma riigisisese õigusega, et isikud, kelle vastu on algatatud kriminaalmenetlus seoses konventsiooni kohaselt sätestatud süüteoga, võivad osaleda artikli 15 lõikes 1 nimetatud programmides või meetmetes tingimustel, mis ei kahjusta nende õigusi kaitsele, õiglase ja erapooletu kohtumõistmise nõudeid ega ole nendega vastuolus ning mille kohaselt peetakse nõuetekohaselt kinni eelkõige süütuse presumptsiooni põhimõtet käsitlevatest eeskirjadest.

LGBTQ + Sõnastik - 200+ mõistet ja määratlust

Artikkel 17 — Teave ja nõusolek 1 Konventsiooniosaline tagab kooskõlas oma riigisisese õigusega, et artiklis 16 viidatud isikuid, kellele on tehtud ettepanek osaleda sekkumisprogrammides või -meetmetes, on täielikult teavitatud ettepaneku põhjustest ning nad nõustuvad programmi või meetmetega kõiki asjaolusid teades.

VI peatükk — Materiaalne kriminaalõigus Artikkel 18 — Seksuaalne kuritarvitamine 1 Konventsiooniosaline võtab vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et järgmised tahtlikud teod oleks kriminaliseeritud: a seksuaalne tegevus lapsega, kes on noorem kui riigisisese õiguse asjakohaste sätete kohaselt seksuaalseks tegevuseks lubatud vanus; b lapsega seksuaalses tegevuses osalemine, kui selleks: — kasutatakse sundi, jõudu või ähvardusi või — kuritarvitatakse usaldust, autoriteeti või mõju lapse üle, sealhulgas perekonnas, või — kuritarvitatakse lapse eriti kaitsetut olukorda, mis on tekkinud eelkõige vaimse või füüsilise puude või sõltuvuse tõttu.

Artikkel 19 — Lasteprostitutsiooniga seotud süüteod 1 Konventsiooniosaline võtab vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et järgmised tahtlikud teod oleks kriminaliseeritud: a lapse värbamine prostitutsiooniks või lapse prostitutsioonis osalemise põhjustamine; b lapse sundimine prostitutsioonile või lapse sellisel eesmärgil muul viisil ärakasutamine või sellest kasusaamine; c lasteprostitutsiooni kasutamine.

Artikkel 20 — Lapspornoga seotud süüteod 1 Konventsiooniosaline võtab vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et järgmised teod oleks kriminaliseeritud, kui need pannakse toime õigusvastaselt: a lapsporno valmistamine; b lapsporno pakkumine või kättesaadavaks tegemine; c lapsporno levitamine või edastamine; d lapsporno hankimine endale või teisele isikule; e lapsporno valdamine; f info-ja sidetehnoloogia kaudu teadvalt juurdepääsu saamine lapspornole.

Artikkel 21 — Laste pornograafilistes etteastetes osalemisega seotud süüteod 1 Konventsiooniosaline võtab vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et järgmised tahtlikud teod oleks kriminaliseeritud: a lapse värbamine pornograafilistes etteastetes osalemiseks või lapse kõnealustes etteastetes osalemise põhjustamine; b lapse sundimine pornograafilistes etteastetes osalema või sellisel eesmärgil lapse ärakasutamisest kasusaamine või muul viisil lapse ärakasutamine; c laste osalusel toimuvate pornograafiliste etteastete teadlik jälgimine.

Artikkel 22 — Laste kõlbeline rikkumine Konventsiooniosaline võtab vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid, et kriminaliseerida seksuaalsel eesmärgil artikli 18 lõike 2 kohaldamisel sätestatud vanusest noorema lapse seksuaalse kuritarvitamise või seksuaalse tegevuse tunnistajaks olemise tahtlik põhjustamine, isegi kui laps ei pea selles osalema.

Viimased uudised

Artikkel 23 — Laste ahvatlemine seksuaalsel eesmärgil Konventsiooniosaline võtab vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid, et kriminaliseerida tahtlik ettepanek, mille täiskasvanu teeb info- ja sidetehnoloogia vahendusel kohtumiseks artikli 18 lõike 2 kohaldamisel kehtestatud vanusest noorema lapsega, et tema vastu toime panna artikli 18 lõike 1 punkti a või artikli 20 lõike 1 punkti a kohaselt sätestatud süütegu, kui ettepanekule järgnevad konkreetsed teod, mis viivad sellise kohtumiseni.

Artikkel 24 — Kaasaaitamine või kihutamine ja katse 1 Konventsiooniosaline võtab vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid, et sätestada kuriteona tahtliku toimepaneku korral konventsiooni kohaselt sätestatud süüteo toimepanemisele kaasaaitamine või kihutamine.

Artikkel 25 — Jurisdiktsioon 1 Konventsiooniosaline võtab vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid, et sätestada jurisdiktsioon konventsiooni kohaselt sätestatud süüteo üle, kui see on pandud toime: a tema territooriumil või b selle konventsiooniosalise lipu all sõitva laeva pardal või c selle konventsiooniosalise seaduste alusel registreeritud õhusõiduki pardal või d tema kodaniku poolt või e isiku poolt, kelle alaline elukoht on tema territooriumil.

Artikkel 26 — Juriidilise isiku vastutus 1 Konventsiooniosaline võtab seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et juriidilist isikut saab vastutusele võtta konventsiooni kohaselt sätestatud süüteo eest, mille paneb tema kasuks toime iseseisvalt või juriidilise isiku organi liikmena tegutsev füüsiline isik, kes kuulub juriidilise isiku juhtkonda ja kellel on: a õigus esindada juriidilist isikut; b õigus teha juriidilise isiku nimel otsuseid; c õigus kontrollida juriidilist isikut.

post navigatsiooni

Artikkel 27 — Karistused ja meetmed 1 Konventsiooniosaline võtab vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et konventsiooni kohaselt sätestatud süütegude eest karistatakse tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistustega, võttes arvesse süütegude raskust.

Need karistused hõlmavad vabadusekaotust, mis võib viia väljaandmisele. Artikkel 28 — Raskendavad asjaolud Konventsiooniosaline võtab vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et järgmisi asjaolusid, kuivõrd need ei vasta süüteokoosseisule, võib kooskõlas riigisisese õiguse asjakohaste sätetega arvesse võtta raskendavate asjaoludena karistuse määramisel konventsiooni kohaselt sätestatud süütegude korral, kui: a süüteo tagajärjel sai raskelt kahjustada ohvri füüsiline või vaimne tervis; b süüteole eelnes või sellega kaasnes piinamine või raske vägivald; c süütegu pandi toime eriti kaitsetu ohvri vastu; d süüteo pani toime pereliige, isik, kes elab lapsega koos, või isik, kes kuritarvitas oma võimu; e süüteo pani toime mitu inimest koos tegutsedes; f süütegu pandi toime kuritegeliku ühenduse raames; g teo toimepanija on varem samalaadse süüteo eest süüdi mõistetud.

I peatükk — Eesmärgid, mittediskrimineerimise põhimõte ja mõisted Artikkel 1 — Eesmärgid a ennetada laste seksuaalset ärakasutamist ja seksuaalset kuritarvitamist ning selle vastu võidelda; b kaitsta seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise ohvriks langenud laste õigusi; c edendada laste seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise vastast riigisisest ja rahvusvahelist koostööd.

Küsimus on selles, et kuidas kindlusta esmaste kontaktide juhuslik valik ja kuivõrd see avaldab mõju järgnevate valimite moodustamisele. See küsimus on oluline, sest " Näiteks esimese valimi selektsiooni võib juba mõjutada indiviidide koostöövalmidus.

Viimane on üks otsustavamaid tegureid, mis hakkab määrama indiviidi sattumist esmasesse valimisse. Seega peab arvestama tulemuste tõlgendamisel, et sisuliselt on tegemist koostöövalmite indiviidide populatsiooni uurimisega.