Hobune liige ja nende suurus,

Mõjutamine[ muuda muuda lähteteksti ] Hobuse anatoomia Ratsanik saab hobusele mõju avaldada neljal viisil: kehamassiga, istakuga, säärtega ja ratsmetega. Boksi põrand peab olema selline, et eritised saavad ära voolata või imenduda allapanusse.

Galopp Allüür on hobuse liikumisviis.

Allüürid jaotatakse loomulikeks ja kunstlikeks. Põhiallüürid on sammtraav ja galopp.

Hobuste pidamine (Andres Tuvi)

Tõust sõltudes võib esineda ka muid allüüre, näiteks küliskäikpass ja tõld. Allüürist sõltuvad hobuse kiirus, veojõud ja vastupidavus.

Allüüri puhtus oleneb hobuse närvitalitlusest, treenitusest ja eksterjöörist. Liikumisviisi hindamisel vaadatakse sammu pikkust ja sagedust.

Kõige Kohta Mis vahe on hobustel ja ponidel? Hobune on muidugi hobune, välja arvatud ii, kui ee pole nii. Hobued ja ponid on ama liigi liikmed, Equu caballu. Olenditel on palju arnaui. Üldielt võite nendega õita, juhtida ja m Sisu: Hobune on muidugi hobune, välja arvatud siis, kui see pole nii.

Samm peab olema selgelt neljataktiline. Sammu pikkust mõõdetakse ühe eesjala teineteisele järgneva kabjajälje vahega, sammu sagedust aga sammude arvuga minutis.

Kui edasi liigutakse ühel küljel asetsevate jalgadega, on tegu küliskäiguga. Sammuliikidest eristatakse keskmist, koondatud, pikendatud ja vaba sammu. Traav on õhufaasiga eraldatud kahetaktiline allüür. Traavis liigub diagonaalne jalapaar koos ette ning asetub ka koos maha. Traavi kvaliteeti hinnatakse üldmulje põhjal, jälgitakse sammude korrapära ja elastsust.

Traavi liigid on järgmised: töötraav, koondtraav, keskmine traav ja pikendatud traav. Galopis hinnatakse samuti pikkust ja elavust.

Mida pikem on galopp, seda parem. Galopp ei tohi olla põrutav ega hiiliv. Neljataktiline galopp on viga, seda sõidetakse enamasti vaid maastikul, mujal sõidetakse kolmetaktilist kentrit. Galopi liigid on järgmised: töögalopp, koondgalopp, keskmine galopp ja pikendatud galopp.

Mõjutamine[ muuda muuda lähteteksti ] Hobuse anatoomia Ratsanik saab hobusele mõju avaldada neljal viisil: kehamassiga, istakuga, säärtega ja ratsmetega.

Kõige rohkem mõjutab inimene hobust ristluu ja säärtega. Hobuste värvus[ muuda muuda lähteteksti ] Hobuste tõuaretuse ja ratsaspordiga tegelevate ringkondade kaudu on aja jooksul välja kujunenud kindel sõnavara hobuste välistunnuste ja värvuste kirjeldamiseks.

Need kantakse ka hobuste passidesse. Mõnikord on nahal valgeid märgiseid. Must hobune on paljude teiste värvuste kirjeldamise alus; raudjas — raudjad hobused on väga erineva väljanägemisega oranžikast kuni tumepruunini.

Neil ei ole tumedat pigmenti, mis esineb mustadel hobustel. Karvastik on nii-öelda punakas, punakaläikeline. Jõhvid on kehaga ühte värvi või kehast veidi heledamad, isegi linakarva kreemikadkuid võivad ka olla tumedamad, aga mitte mustad.

Ehkki geneetiliselt on kõik raudjad ühesugused, saab neile värvitooni järgi anda eri nimetusi. Eestis on raudjate nimetused järgmised: raudjas, heleraudjas, tumeraudjas. Raudjas hobune on paljude teiste värvuste alus; kõrb — värvus varieerub punakast mustjaspruunini, saba, lakk ja jalad on mustad.

Mis vahe on hobustel ja ponidel?

Rahvapäraseid nimetusi on mitu, näiteks erkpunast võib kutsuda verevaks kõrviks. Eestis on kõrbide nimetused järgmised: kõrb, tumekõrb, mustjaskõrb. Kõrvi hobuse tekkimisel on aluseks must hobune, kelle tumedat pigmenti on nn rikutud. Kõrb hobune on paljude teiste värvuste alus; hall — hallinemise käigus kaotab hobuse karvkate aja jooksul pigmendi.

Enamasti kutsutakse halliks hobuseid, kellel on valged ja mustad karvad kehal läbisegi.

Lakk ja saba võivad olla kehaga ühte värvi, heledamad mõnikord täiesti valged või tumedamad. Tegelikult võivad nn halli geeni olemasolul halliks minna mistahes värvi hobused, kes oma elu jooksul muudavad värvi pidevalt, kuni on lõpuks täiesti valged; kollane — kollase värvuse kattekarvad on valkjaskollased kuni pruunid, enamasti kollased.

Jõhvkarvad on valkjad. Kollane hobune tekib raudja hobuse baasil, kui tema punakat karvkatet ja jõhve nn lahjendatakse; võik — karvkate on kollaka või pruunika varjundiga, lakk, saba ja jalad on tavaliselt mustad, harvem šokolaadpruunid.

Võik hobune tekib kõrvi hobune liige ja nende suurus baasil, kui tema pruunikat karvkatet nn lahjendatakse; hiirjas — hiirugeen mõjutab nii punast kui ka musta pigmenti seda helendades, rohkem karvkattes, vähem jõhvides, jalgades ja peas.

Iseloomulik on seljapealne tumedam jutt ja võivad olla ka muud märgised sebratriibud jalgadel, tumedam laik kaelapiirkonnas, hobune liige ja nende suurus nn ämblikuvõrktumedamad kõrvaotsad jms.

Erinevad hobused trennis?!

Eestis on nimetused järgmised: punahiirjas, kõrbhiirjas ulukvõikhiirjas tumehiirjas. Kõikidel on tumedam seljatriip ning võib esineda muidki tunnuseid.

• Hobune – Vikipeedia
• Hobuste pidamine Andres Tuvi Hobuste pidamisele kehtestatud loomakaitsenõuded.
• Galopp Allüür on hobuse liikumisviis.
• Сьюзан по-прежнему молча сидела за компьютером, ожидая вестей от «Следопыта».

Tavaliselt on pea ja jalad samuti keha karvkattest tumedamat tooni; hõbemust ja hõbekõrb — hõbegeen mõjutab ainult musta pigmenti, tehes seda eelkõige jõhvides ja jalgadel. Hõbemustal hobusel on hõbedane lakk ja saba, hobune ise on tavaliselt must mõnikord šokolaadpruun või kergelt täpiline.

Hõbekõrb hobune on hõbedase saba ja lakaga, tumedamates jalgades on näha hõbedat tooni, kuid keha karvkate on pruunikas; kimmel — valkjashallid karvad on segunenud mistahes muud värvi karvadega.

See värvus võib olla näiteks "maasikavärvi" raudjas karvkate on segunenud valgega või "sinine" must või tumepruun karvkate on segunenud valgega ; kirju — hobuse karvkate on segu valgetest ja värvilistest laikudest või täppidest. Tavalisimad on heledad laigud tumedal taustal, näiteks pruuni Seade suurendamiseks Video Dick karvkate valgete laikudega overo või valge karvkate teist värvi laikudega tobiano.

Appaloosaks nimetatakse nn täpilist hobust sagedamini on täpid valgel tagaosal, kuid võivad ka olla üle kogu keha.