Kuidas moista, mida mees liikme suurus

Esitatud asjaoludest nähtuvalt puudub osaühingul aktiivne majandustegevus ning esitamata on jäänud majandusaasta aruanne. Vabariigi Valitsus võib siduda tema poolt Riigikogule esitatud eelnõu vastuvõtmise usaldusküsimusega. Riigikogu liige on puutumatu.

Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega takistada Eestisse asumast.

Eesti Vabariigi põhiseadus (lühend - PS)

Ühtki Eesti kodanikku ei tohi välisriigile välja anda muidu, kui välislepingus ettenähtud juhtudel ning vastavas lepingus ja seaduses sätestatud korras.

Väljaandmise otsustab Vabariigi Valitsus. Igal väljaantaval on õigus vaidlustada väljaandmine Eesti kohtus. Igal eestlasel on õigus asuda Eestisse. Igaühel on õigus haridusele. Õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning riigi ja kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides õppemaksuta.

Et teha haridus kättesaadavaks, peavad riik ja kohalikud omavalitsused ülal vajalikul arvul õppeasutusi. Seaduse alusel võib avada ja pidada ka muid õppeasutusi, sealhulgas erakoole. Laste hariduse valikul on otsustav sõna vanematel. Igaühel on õigus saada eestikeelset õpetust. Õppekeele vähemusrahvuse õppeasutuses valib õppeasutus.

Peamised erinevused naiste ja meeste aju vahel

Hariduse andmine on riigi järelevalve all. Teadus ja kunst ning nende õpetused on vabad. Ülikoolid ja teadusasutused on seaduses ettenähtud piires autonoomsed. Autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule. Riik kaitseb autori õigusi. Igaühel on südametunnistuse- usu- ja mõttevabadus. Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole.

Igaühel on vabadus nii üksinda kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust.

• Suurenda liikme allalaadimise video torrent
• Üheskoos edasi.
• Peamised erinevused naiste ja meeste aju vahel
• Sex liikmed enne ja parast foto suurendamist
• Äriõigus | Nõuanded | Advokaadibüroo LMP
• Kuidas maarata inimese liikme suurust
• Korvpalliorganisatsioonid[ muuda muuda lähteteksti ] Ülemaailmset korvpallialast tegevust juhib alates
• Laiendatud liige E.

Igaühel on õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma. Veendumustega ei saa vabandada õiguserikkumist. Kedagi ei saa veendumuste pärast võtta õiguslikule vastutusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi Eesti kodaniku vaba tahte vastaselt koguda ega talletada andmeid tema veendumuste kohta.

Igaühel on õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele. Erandeid võib kohtu loal teha kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks seadusega sätestatud juhtudel ja korras. Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni.

Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas.

Kõik riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud on kohustatud seaduses mida mees liikme suurus korras andma Eesti kodanikule tema nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta, välja arvatud andmed, mille väljaandmine on seadusega keelatud, ja eranditult asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmed.

Eesti kodanikul on õigus seaduses sätestatud korras tutvuda tema kohta riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes ning riigi ja kohalike omavalitsuste arhiivides hoitavate andmetega. Seaduse alusel võib seda õigust piirata teiste inimeste õiguste ja vabaduste ning lapse põlvnemise saladuse kaitseks, samuti kuriteo tõkestamise, kurjategija tabamise või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides.

Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on käesoleva paragrahvi lõigetes kaks ja kolm nimetatud õigused võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Seadus võib seda õigust piirata ka riigi ja kohalike omavalitsuste teenistujatel neile ameti tõttu teatavaks saanud riigi- või ärisaladuse või konfidentsiaalsena saadud informatsiooni ning teiste inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks, samuti õigusemõistmise huvides.

Tsensuuri ei ole. Igaühel on õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. Vastamise korra sätestab seadus. Kõigil on õigus ilma eelneva loata rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada. Seda õigust võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata riigi julgeoleku, avaliku korra, kõlbluse, liiklusohutuse ja koosolekust osavõtjate ohutuse tagamiseks ning nakkushaiguse leviku tõkestamiseks.

Igaühel on õigus koonduda mittetulundusühingutesse ja -liitudesse. Erakondadesse võivad kuuluda ainult Kuidas moista kodanikud. Relvi valdavate, samuti sõjaväeliselt korraldatud või sõjalisi harjutusi harrastavate ühingute ja liitude loomiseks on nõutav eelnev luba, mille andmise tingimused ja korra sätestab seadus. Keelatud on ühingud, liidud ja erakonnad, kelle eesmärgid või tegevus on suunatud Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele või on muul viisil vastuolus kriminaalvastutust sätestava seadusega.

Ainult kohus võib õiguserikkumise eest ühingu, liidu või erakonna tegevuse lõpetada või peatada, samuti teda trahvida.

Igaühel on õigus säilitada oma rahvuskuuluvus. Vähemusrahvustel on õigus luua rahvuskultuuri huvides omavalitsusasutusi vähemusrahvuste kultuurautonoomia seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

Igaühel on õigus pöörduda riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid.

Paikkondades, kus vähemalt pooled püsielanikest on vähemusrahvusest, on igaühel õigus saada riigiasutustelt ja kohalikelt omavalitsustelt ning nende ametiisikutelt vastuseid ka selle vähemusrahvuse keeles.

Riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeel on eesti keel. Paikkondades, kus elanike enamiku keel ei ole eesti keel, võivad kohalikud omavalitsused seaduses sätestatud ulatuses ja korras kasutada sisemise asjaajamiskeelena selle paikkonna püsielanike enamiku keelt. Võõrkeelte, sealhulgas vähemusrahvuste keelte kasutamise riigiasutuses ning kohtu- ja kohtueelses menetluses sätestab seadus. Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud.

Hüvitamise korra sätestab seadus. Eesti kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust. Kui muid vahendeid ei leidu, on igal Eesti kodanikul õigus osutada põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu. Eestis viibivad teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud on kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda.

Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu: 1 Riigikogu valimisega; § Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on saanud kaheksateist aastat vanaks. Hääleõiguslik ei ole Eesti kodanik, kes on kohtu poolt tunnistatud mida mees liikme suurus.

Seadusega võib piirata nende Eesti kodanike osavõttu hääletamisest, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannavad karistust kinnipidamiskohtades. Seadusandlik võim kuulub Riigikogule.

Peamised erinevused naiste ja meeste aju vahel Peamised erinevused naiste ja meeste aju vahel Et oma mehega koos elada, pead esmalt mõistma, kuidas tema aju töötab.

Riigikogul on sada üks liiget. Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane. Riigikogusse võib kandideerida iga vähemalt kahekümne ühe aastane hääleõiguslik Eesti kodanik. Riigikogu korralised valimised toimuvad märtsikuu esimesel pühapäeval neljandal aastal, mis järgneb Riigikogu eelmiste valimiste aastale.

Riigikogu erakorralised valimised toimuvad põhiseaduse §-des 89, 97, ja ettenähtud juhtudel varemalt kakskümmend ja hiljemalt nelikümmend päeva pärast valimiste väljakuulutamist. Riigikogu valimise korra sätestab Riigikogu valimise seadus. Riigikogu liikmete volitused algavad valimistulemuste väljakuulutamise päevast.

Samast päevast lõpevad Riigikogu eelmise koosseisu liikmete volitused. Riigikogu liige annab enne oma kohustuste täitmisele asumist ametivande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga ega kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus või selle organites.

Riigikogu liige ei tohi olla üheski muus riigiametis. Riigikogu liige on oma volituste ajaks vabastatud kaitseväeteenistuse kohustusest. Riigikogu liikme volitused peatuvad tema nimetamisel Vabariigi Valitsuse liikmeks ja taastuvad tema vabastamisel valitsuse Kuidas moista kohustustest.

Riigikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega: 1 tema asumisega mõnda teise riigiametisse; 2 teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisel; 3 tema tagasiastumisega seaduses sätestatud korras; 4 kui Riigikohus on otsustanud, et ta on kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma; 5 tema surma korral. Riigikogu liikme volituste peatumisel või ennetähtaegsel lõppemisel astub seaduses sätestatud korras tema asemele asendusliige. Asendusliikmel on kõik Riigikogu liikme õigused ja kohustused.

Riigikogu liikme volituste taastumisel lõpevad asendusliikme volitused. Riigikogu uue koosseisu esimene istung toimub kümne päeva jooksul arvates Riigikogu valimise tulemuste väljakuulutamisest. Esimeseks istungiks kutsub Riigikogu kokku Vabariigi President. Riigikogu korralised istungjärgud toimuvad jaanuarikuu teisest esmaspäevast juunikuu kolmanda neljapäevani ning septembrikuu teisest esmaspäevast detsembrikuu kolmanda neljapäevani.

Riigikogu erakorralised istungjärgud kutsub kokku Riigikogu esimees Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse või vähemalt viiendiku Riigikogu koosseisu ettepanekul. Riigikogu valib oma liikmete hulgast Riigikogu esimehe ja kaks aseesimeest, kes korraldavad Riigikogu tööd vastavalt Riigikogu kodukorra seadusele ja Riigikogu töökorra seadusele.

Riigikogu otsustusvõimelisuse sätestab Riigikogu kodukorra seadus. Erakorralisel istungjärgul on Riigikogu otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole Riigikogu koosseisust. Riigikogu moodustab komisjone.

Riigikogu liikmetel on õigus ühineda fraktsioonidesse. Komisjonide ja fraktsioonide moodustamise korra ning õigused sätestab Riigikogu kodukorra seadus. Võite samuti joonistada tahvlile südame ja paluda liikmetel kirjutada selle sisse sõnu või mida mees liikme suurus, mis kirjeldavad president Nelsoni südant ja olemust.

Millised tema õpetused on meid õnnistanud? Neil L. Jumala prohvet Vanem Anderseni sõnumi arutamine võib tugevdada liikmete usku elavatesse prohvetitesse. Võite paluda neil leida tema kõnest midagi, mis aitab neil mõista, miks Jumalal on prohvetid maa peal ja miks me neid järgime. Kuidas on meid õnnistatud tänu prohvetitele? Liikmed võivad jagada, kuidas nad on saanud tunnistuse, et president Russell M.

David A. Tasased ja vaga südamega Innustamaks arutelu vanem Bednari kõne üle võite kirjutada tahvlile Tasasus on … ja Tasasus ei ole ….

Võlaõigus Soovin asutada äriühingu näiteks osaühingu või aktsiaseltsi. Mida ma pean selleks tegema? Esmalt tuleb valida erinevate äriühingute vormide vahel, mis vastavad kõige paremini Teie vajadustele. Siin saab juriidiline nõustaja Teile erinevaid äriühingute liike selgitada. Samuti pole välistatud, et Teie tegevusteks sobib hoopis mittetulundusühing.

Seejärel võivad liikmed uurida vanem Bednari kõnet ja kirjutada tahvlile leitud fraasid, et lüngad täita. Mida me sellest sõnumist õpime, mis innustab meid olema tasased? Millised näited tasadusest teile meenuvad? Kuidas võime rakendada vanem Bednari nõuannet, et saada tasasemaks?

Bonnie L. Noorte naiste töö Küsimused on üks viis mõtisklemist innustada.

Soovi korral kirjutage tahvlile mõned küsimused, millele õde Oscarsoni sõnum vastuse annab, nagu Kuidas võime kaasata noori naisi Issanda töösse?. Paluge liikmetel uurida tema sõnumit, et leida vastuseid nendele küsimustele ja õpitut arutada. Millised õnnistused tulevad, mida mees liikme suurus noori naisi teenimisse kaasata?

Ehk võivad klassiliikmed jagada kogemusi, mis neil on olnud koos noorte naistega teenides. Meie arutelu põhjal, mille tegemiseks me inspiratsiooni tunneme? Dale G. Pereajaloo- ja templitöö: pitseerimine ja tervendamine Vanem Renlund rääkis Hesekieli nägemusest templist, millest voolas välja vesi vt Hesekiel —9. Ehk võiks kvoorumi või Abiühingu liige joonistada tahvlile pildi sellest nägemusest.

Kuidas on templi- ja pereajalootöö õnnistused nagu vesi Hesekieli nägemuses? Võite paluda klassiliikmetel jagada templi- ja pereajalootöö õnnistusi, mida nad on kogenud.

Mida me võime teha, et pereajaloo- ja templitöö oleks regulaarsem osa meie elust? Todd Christofferson. Mida me võime teha kindlustamaks, et me need eesmärgid saavutame?

Abiühingus võite paluda kellelgi teha kokkuvõte Melkisedeki preesterluse kvoorumites toimunud muudatustest, mida vanem Christofferson kirjeldab. Õed võiksid seejärel leida nendes muudatustes toodud põhimõtted, mis seostuvad Abiühingu tööga.

Liikmed võivad samuti arutada nii vanemate kvoorumis kui Abiühingus, mida nad õppisid vend Goatesi loost ja kuidas see seostub nende tööga.

Ronald A. Kuidas on preesterluse kvoorumid ja Abiühingud nagu kuninglik sõjavägi? Milliseid teisi õnnistusi me oleme saanud — või loodame saada — nende muudatuste rakendamise tulemusena?

Henry B. Inspireeritud teenimine President Eyring räägib kahest teenimise-teemalisest sakramendikoosoleku kõnest, mis talle muljet avaldasid.

Soovi korral võite paluda pooltel kvoorumi või Abiühingu liikmetel lugeda 14aastase poisi sõnu ja teisel poolel lugu koduõpetajast. Kui nad loevad, võiksid liikmed mõtiskleda, millist nõu nad annaksid noorele mehele või noorele naisele, kes on äsja kedagi teenima määratud. Erand tehakse, kui mängija ebaõnnestub ja nii-öelda pudistab palli. Pudistamine on oskamatu palli põrgatamine, mis toimub kogemata. Õigus uuesti palli põrgatada tekib pärast kaasmängija palli valdamist.

Peatumine saab toimuda kahel viisil. Peatumine hüppelt leiab aset, kui mängija lõpetab oma liikumise hüppega ja maandub kahele jalale samal ajal.

Sel juhul, küll põrgatusõiguseta, valib ta tugijala ja võib soovi korral pöörelda. Teisel juhul kasutab mängija sammpeatust ehk õigust teha põrgatuse lõppemise järel kaks sammu.

Sel juhul tekib peatunud mängijale automaatselt tugijalg liikumissuunas vaadates tagumine ja ta võib soovi korral ümber selle pöörelda. Mängija võib palli sööta mõlema või ühe käega. Niisamuti võib ta visata korvile ühe või mõlema käega.

Ajareeglid ja aja kasutamine mängus[ muuda muuda lähteteksti ] Korvpalli määrustik sisaldab mitmeid Kuidas moista võistkondade ajakasutusele mängu jooksul.

Ajalised piirangud on reeglites osaliselt nimetatud eraldi punktidena, osaliselt aga välja toodud teiste punktide täiendusena. Eraldi punktidena on nimetatud 24 sekundi, 8 sekundi ja 3 sekundi reeglit, mistõttu järgnevas kannavad need oma pärisnime "reegel". Ülejäänuid on siinkohal nimetatud piiranguks. Mängu normaalaeg koosneb neljast minutilisest veerandajast. Neist kahe esimese vaheaeg on 2 minutit ning kolmanda ja neljanda veerandaja vaheaeg on samuti 2 minutit.

Esimest ja teist veerandaega nimetatakse kokkuvõtvalt esimeseks poolajaks ning ülejäänuid teiseks poolajaks.

Teise ja kolmanda pühapäeva koosolekud

Poolaegade vaheaeg on 15 minutit. Täiendava ajana kasutatakse lisaaegakui normaalaja lõpul on punktiseis viigiline. Lisaaja pikkus on 5 minutit. Igale lisaajale eelneb kaheminutiline vaheaeg. Lisaaegu kasutatakse, kuni võitja on selgunud. Nii normaalajal kui ka lisaajal peatatakse aja lugemine määruste rikkumise ja palli korvi langemise korral.

Mängitakse nn seisvat aega. Aeg käivitatakse kohtuniku märguande peale. Jooksvat aega ehk olukorda, kus mänguaeg peatatakse vaid veerandaegade lõpul, FIBA reeglites ei lubata. Võistkonna peatreener esitab mängust osa võtvate mängijate ja treenerite nimed ja numbrid vähemalt 20 minutit enne mängu algust mängu sekretariaadile. Rikkumise korral kindlat sanktsiooni määratud ei ole.

Samas Kuidas moista täiendava sanktsiooni kehtestada võistluse korraldaja. Võimalik on näiteks rahatrahv. Võimalik on ka mängule mitte lubamine, ehkki selline piirang eeldab tavaliselt turniirist osavõtjate kokkulepet.

Punkti eesmärgiks on sekretariaadi töö lihtsustamine, sest kiirustades mängijate nimede protokolli kandmine põhjustab eksitusi.

Viimast eriti võõrapäraste nimede puhul. Andmed tuleb küll esitada 20 minutit enne mängu algust, kuid nende allkirjaga kinnitamine võib viibida kuni 10 minutini enne mängu algust.

Allkiri kantakse mängu protokolli. Praktikas on siiski tavaline, et andmed esitatakse ja kinnitatakse samal ajal. Võistkond, kes ei ole pärast mängu väljakuulutatud algust 15 minuti jooksul kohale jõudnud, loetakse kaotanuks. Võistkonnale arvestatakse loobumiskaotus. Võistkond, kes aja lõppedes ei soorita viset korvile, peab palli loovutama vastasvõistkonnale.

Iga kord kui palli valdav võistkond vahetub, lülitab ta seadme lugema uut 24 sekundi pikkust aega. Ees- ja tagaala lahutab keskjoon. Selle reegli puhul on levinud väärtõlgenduseks arusaam, et reegel kehtib vaid pärast palli audist mängupanekut. Reegli rikkumisel antakse pall vastasele. Vabaviske tegemisel kehtib 5 sekundi piirang 5 sekundi piirang. Viie sekundi piirang on seotud vabavisete, palli audist mängu paneku ja mängija paigal seismise ajalise piiramisega.

Vabavise sooritatakse 5 sekundi jooksul. Aja lugemine algab palli mängijale ulatamisest ja lõpeb palli käest lahkumisega. Mängija, kes hoiab palli kauem kui 5 sekundit, rikub määruseid ja pall antakse vastasele. Audi sissevise tuleb sooritada 5 sekundi jooksul. Aega loetakse mängijale palli ulatamisest kuni hetkeni, mil palli puutub teine mängija.

Palli oma valdusesse saanud mängija peab palliga põrgatades liikuma, selle edasi söötma või peale viskama 5 sekundi jooksul. Hoides palli kauem kui 5 sekundit, rikub mängija määruseid ja pall antakse vastasele. Mängija võib kolme sekundi alasse naasta, olles sealt 3 sekundi jooksul lahkunud. Erandina ei loeta määruste rikkumiseks olukorda, kus ründav mida mees liikme suurus küll püüab alast lahkuda, kuid ei saa seda teha, näiteks siis, kui ta on kaitsemängijate vahele surutud.

Täiendavalt on reeglites ka soovitusliku iseloomuga ajapiirangud. Nende rikkumine otseseid sanktsioone ette ei näe ja need on mõeldud mängu sujuva kulgemise soodustamiseks. Soovituslik ühe mängija välja vahetamisele kulutatav aeg on 30 sekundit ning väljakul arstiabi andmise soovituslik aeg on 15 sekundit.

Vead[ muuda muuda lähteteksti ] Korvpallis on mitmeid määrusterikkumisi, mida tuntakse vea nime all. Vigadeks ei nimetata kõiki määruste rikkumisi, vaid ainult neid, mida määrustikus vigadeks nimetatakse. Tuntakse isiklikku viga, kahepoolset viga, ebasportlikku viga, tehnilist viga ja diskvalifitseerivat viga. Vigadeks nimetatud rikkumised erinevad teistest rikkumistest selle poolest, et need seotakse mänguprotokollis iga mängijaga personaalselt.

Iga mängija võib teha kõige rohkem 5 viga, kusjuures isiklikud, ebasportlikud ja tehnilised vead liidetakse. Viienda vea saanud mängija peab mängust lahkuma ning ta ei saa kestvas mängus enam osaleda, aga võib osaleda järgmistes mängudes.

Vigade arvuga on seotud ka võistkonna vigade lugemine. Võistkonna vigadeks on kõigi ühe võistkonna liikmete poolt tehtud vead.

Kui võistkonna vigade arv ühel veerandajal ületab 4, määratakse iga järgmise isikliku vea eest karistuseks alati vabavisked. Kuni nelja võistkondliku vea korral määratakse vabavisked vaid siis, kui isiklik viga tehti korvile viskamise pealeviske takistamisel.

Isiklikuks veaks loetakse mängija kehalist kontakti vastasega, mis annab talle ebaausa eelise. Korvpalli mängitakse piiratud ruumis liikudes, mistõttu iga kehakontakti ei loeta veaks. Isikliku vea määramisel on keskseteks teguriteks silindri ja vertikaalsuse põhimõte kehakontakti põhjustaja määramisel ning loetelu korvpallis keelatud tegevustest. Isiklik viga määratakse ründavale ja kaitsvale mängijale erinevatel alustel, kusjuures palliga ründavat mängijat vaadeldakse teatava erandina.

Isiklik viga on korvpallis kasutatavatest vigades kõige sagedamini määratav viga. Mõistmaks isiklikku viga on vaja mõista korvpallis kasutatavat silindri ja vertikaalsuse põhimõtet. Silindri põhimõte tähendab, et kaitsval mängijal ja pallita ründajal on õigus teatud ruumiosale väljakul. Selle ruumiosa piiritlevad tagant mängija istmik, eest peopesad ja külgedel jalalabade välisküljed.

Seletust illustreerib antud joonis.