Liige ja millised on suurused
Juhatuse ja üldkoosoleku pädevused Igapäevase äritegevusega seotud otsuseid teeb äriühingu juhatus. Kogukonnakogu ülesandeks võib olla seisukoha või arvamuse andmine erinevates kohaliku elu küsimustes, nt piirkondlike teede rekonstrueerimise prioriteetide, kohalike investeeringuvajaduste, kultuuri- ja spordisündmuste korraldamise, piirkonna ühistranspordi sõiduplaanide ja nende muudatuste osas, ametiasutuste tegevuse ja teenuste kvaliteedi osas, ettepanekute tegemine oma esindajate valimiseks volikogu komisjonidesse jne. Igaks juhuks märgin, et aktsiaseltsides peab lisaks olema nõukogu, osaühingul võib soovi korral samuti olla. Kui osaühingul on üks osanik, siis on ta ise oma ettevõtte ainuvalitseja, kõik õigused on tema käes. Justiitsministeerium kontrollib omavalitsuse haldusaktide ja teatud haldustoimingute seaduslikkust, rahandusministeerium seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses kohaliku omavalitsusüksuse kasutuses oleva riigivara kasutamise seaduslikkust ja otstarbekust. Kui osavallakogu kui kohustuslik organ on moodustatud igas neist, siis osavallavanemad ja osavallavalitsused on jäänud pigem erandiks.
Sellistel juhtudel peaks isik laskma ennast erapooletuse nimel otsuse tegemisest taandada.
Avaliku võimu teostamine kohaliku omavalitsuse poolt ei piirdu üksnes kohalike ülesannete lahendamisega. PS [20] § lg —st 2 tulenevalt võib KOV-le panna ka riiklikke kohustusi.
Äriseadustik – Riigi Teataja
Kui seadusega on teatud küsimuse otsustamine antud volikogu ainupädevusse, siis puudub volikogul õigus saata see edasi täitevorganile RKHKm Volikogul ja ka valitsusel ning ametiasutustel on õigus oma pädevuse piires teha koostööd kõigi teiste omavalitsusüksustega väljaspool Eestit ning sõlmida nendega lepinguid. Ametiasutused informeerivad sellisest koostööst volikogu.
Riigikogusse kuulub liiget, kes langetavad riigi elu enim mõjutavaid otsuseid.
Näiteks Vabariigi Valitsuse moodustamine ja püsimine, seaduste väljatöötamine, muutmine ja täiendamine ning riigieelarve kinnitamine. Eesti on vastavalt Demokraatlikus riigis kehtib võimude lahususe põhimõte. Selle kohaselt seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim tasakaalustavad üksteist. Riigikogule kuulub põhiseaduse § 59 kohaselt seadusandlik võim ehk Riigikogu võtab vastu seadusi.
Account Options
Lisandub õigus nõuda üldkoosoleku kokkukutsumist, huvipakkuvate küsimuste arutamist üldkoosolekul ning erikontrolli määramist. Lisandub võimalus blokeerida ebaproportsionaalne osakapitali suurendamine. Vt täpsemalt allpool. Lisandub võimalus blokeerida ebasobivad olulised otsused, eeskätt põhikirja ja osakapitali muutmised. Saad ainuisikuliselt vastu võtta tavalisemad üldkoosoleku otsused — juhatuse valimine, majandusaasta aruande kinnitamine, kasumi jaotamine.
Ettevõtte osanike õigused - Millised ja kuidas? - Pilvebüroo
Suuremad otsused tuleb vähemusosanikuga kooskõlastada. Võimalus ainuisikuliselt vastu võtta praktiliselt kõik otsused, sh muuta põhikirja, suurendada osakapitali — aga ainult proportsionaalselt osalustele. Dividendide jaotamine Osanike õigused sisaldavad ka dividendide saamise õigust. Dividende makstakse võrdeliselt osaluse suurusega, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti. Dividendide saamise õigus tuleneb ainuüksi sellest, et sul on ettevõttes osalus, mitte midagi muud selleks tegema ei pea.
Juhatuse ja üldkoosoleku pädevused
Reaalse töötegemise peaks kompenseerima töötasu maksmise kaudu. Dividendide maksmise kohta saad täpsemalt lugeda artiklist Kuidas maksta dividende. Kui Jüri ja Mari lepivad kokku soovitavalt kirjalikult! Mitte kedagi teist peale Jüri see teema ei huvita, ei riiki ega maksuametit.
Erinevate osaluste suurustega osanike õigused
See on eraõiguslik kokkulepe, lepi kokku mida soovid. Kui kirjalik kokkulepe puudub, siis võib Jüri järgmisel aastal öelda, et tema sellist kokkulepet ei mäleta ja palub dividendid välja maksta. Teatud küsimuste otsustamine võib olla antud ka kogukonnakogu otsustuspädevusse, nt mittetulunduslikuks tegevuseks eraldatavate rahaliste vahendite määramise ettepaneku tegemine vallavalitsusele ja ettepanekute esitamine valla poolt korraldatavatele tunnustusüritustele Lääne-Saare vallas. Kogukonnakogude moodustamise korraldab üldjuhul vallavalitsus, kogukonnakogu valib oma esindaja ja kinnitab ning muudab vajadusel kogu koosseisu.
Türi vallas Samuti võib kogukonnakogu töös osalemise valla eelarvest hüvitada Lääne-Saare vallas. Kuna kogukonnakogu ei ole reguleeritud ega terminina seaduses sätestatud võib leida ka teiste nimedega piirkondlikke esinduskogusid, piirkonnakogu Elva vallas või piirkonna nõukoda Viljandi vallas. Kuidas osavallakogud ja kogukonnakogud tööle hakkavad, millise rolli võtavad ning kas jäävad v ajalikuks ka peale nn üleminekuperioodil seda näitab aeg, kuid vahetult reformijärgsel omavalitsusmaastikul on selline institutsioon on oma koha leidnud.
Teeninduskeskuste roll ja ülesanded kirjutati lepingutes lahti väga erineva üldistusastmega.
Sa oled siin
Osas lepingutes piirkondlike teeninduskeskuste ülesandeid täpsemalt ei fikseeritud, vaid piirduti üldiste põhimõtete nimetamisega. Teist tüüpi ühinemislepingud olid need, kus fikseeriti teenusekeskustes tagatav pädevus, kuid ei sätestatud, kuidas need mehitatakse nt avalduste vastuvõtmine ja esmane nõustamine, maksete vastuvõtmine, piirkondlik arendusvõimekus, esmatasandi sotsiaalhoolekanne, rahvastikuregistri toimingud.
Kolmandat tüüpi ühinemislepingutes sätestati konkreetselt, mitu ametnikku peab teeninduskeskuses olema nt igas teeninduskeskuses on kolm teenistujat: sotsiaaltöötaja, sekretär-registripidaja ja projektijuhi võimekusega arendustöötaja.
Lisaks tagatakse vajaduse korral ehitusnõuniku vastuvõtt kord nädalas. Mitmes piirkonnas lepiti kokku nn piirkonnajuhtide ametikohad, mis sisuliselt kujutavad endast osavalla vanemate sarnast institutsiooni ja teeninduskeskuste juhte näiteks Paide linn, Viljandi vald ja Põhja-Sakala vald. Haldusreformi järgsete osavaldade ja kogukonnakogude ülevaade Ühinenud omavalitsustes tegutsevate osavaldade, kogukonnakogude ja piirkondlike teenuskeskuste kokkuvõtte eesmärgiks oli hinnata, millised võimalikud mudelid on eri kohtades kasutusele võetud, kuidas neid võimalusi kasutatakse ja mil määral lahendused haakuvad varem ühinemislepingutes kirja panduga.
Praktika näitab, et ühinemisjärgse aasta jooksul on osavaldade, kogukonnakogude jms moodustamine ja arendamine olnud suhteliselt vähe levinud. Eestis on 79 linna ja valda, osavallad-linnaosad on moodustatud ainult u kümnendikus neist.