Liikme suuruse kontseptsioon

Ühingu lõpetamisel antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara üle tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja liikmele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, sh riigile või kohalikule omavalitsusüksusele. Üldkogu kokkukutsujaks on juhatus. Ühingu likvideerijad on juhatuse liikmed või üldkoosoleku poolt määratud isikud. Avalik võim muudab kodanikualgatusliku sektori tegevusaluste ja -põhimõtete tundmise ametnike kvalifikatsiooninõuete lahutamatuks koostisosaks. Koosolekukutse saadetakse nõukogu liikmetele kirjalikult või elektroonselt vähemalt seitse päeva enne koosoleku toimumist.

Korraline üldkoosolek kutsutakse kokku juhatuse poolt vähemalt kaks korda aastas.

Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid sõltumata koosolekul esindatud liikmete arvust. Ühingu üldkoosolekul võib otsustada ka muid küsimusi, mida ei ole eelnevalt üldkoosoleku päevakorras teatatud, välja arvatud Ühingu põhikirja muutmine ja Ühingu tegevuse lõpetamine. Ühingu üldkoosolek kutsutakse kokku siis, kui ühingu huvid seda nõuavad, aga mitte vähem kui 1 kord kolme aasta jooksul.

Juhatus teatab liikmetele üldkoosolekust kirjalikult vähemalt 7 päeva enne koosolekut. Juhatus saadab koosoleku kutse märkides ära päevakorra, toimumise koha ja aja.

Nõukogu liiget ei või määrata rohkemaks kui kaheks järjestikuseks põhikirja punktis 4. Nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditi komitee või muu nõukogu organi tegevuses; 3. Nõukogu esindab KÜSKi vaidlustes ja tehingute tegemisel juhatusega.

Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui esindatud on üle poole ühingu liikmetest. Kui üldkoosolek ei ole pädev otsuseid vastu võtma, siis kutsub juhatus ühe kuu jooksul, kuid mitte varem kui üks nädal, kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga, mis on otsustusvõimeline vaatamata esindatud liikmete arvust.

Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni heakskiitmine – Riigi Teataja

Üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada ühingu liige või tema esindaja koosolekul osalev ühingu liige, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Ühingu liige võib esindada volikirja alusel kuni kahte ühingu liiget.

Esindajate volikirjad lisatakse üldkoosoleku protokollile. Üldkoosoleku otsus on vastuvõetud kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud liikmetest v.

Juriidilise isiku juhatuse liikme vastutus võlausaldaja ees ÄS § lg-s 3 sätestatud vastutuse kohaldamiseks jagunemisel osaleva ühingu juhatuse liikme suhtes peab juhatuse liige esmalt olema rikkunud oma kohustust jagunemisega seotud toimingute tegemisel, teiseks peab ühingu võlausaldajal olema tekkinud kahju VÕS § lg 1 ja kolmandaks peab juhatuse liikme kohustuse rikkumise ja võlausaldajale tekkinud kahju vahel olema põhjuslik seos. Juhatuse liikme kohustuse rikkumine peab seejuures olema süüline. Jaguneva äriühingu juhatuse liige, kes jätab võlausaldajatele jagunemisest teatamata, võib seega iseenesest vastutada ÄS § lg 3 alusel võlausaldajale sellega tekitatud kahju eest.

Üldkoosoleku protokolli kantakse üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, üldkoosoleku päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud.

Protokolli kantakse ka üldkoosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu.

Protokollile kirjutavad alla üldkoosoleku juhataja ja protokollija. Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik.

Protokolli lahutamatuks lisaks on üldkoosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga ning üldkoosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused. Protokollid on avalikud ja muudetakse Ühingu liikmetele kättesaadavaks hiljemalt 14 päeva jooksul peale koosoleku toimumist. Juhatus 5. Juhatusse kuulub kuni seitse liiget, kes valitakse üldkoosoleku poolt kolmeks aastaks. Juhatuse liikmeks valimiseks on vajalik isiku nõusolek.

Üldkoosolek valib juhatuse hulgast juhatuse esimehe, kes koordineerib juhatuse tööd. Juhatuse esimeest Liikme suuruse kontseptsioon presidendiks. Juhatuse pädevusse kuulub: jaotada juhatuse liikmete vahel töövaldkonnad ja nende juhtimine; koostada ühingu tegevuskava ja seda oma töös järgida; kutsuda kokku Ühingu üldkoosolek; pidada arvestust Ühingu liikmete ja liikmemaksude üle; välja arvata liige Ühingust; võtta tööle ja vabastada personali; nimetada auliige.

Juhatuse igal liikmel on õigus esindada Ühingut kõikides õigustoimingutes. Juhatuse õigust esindada ühingut võib piirata üldkoosoleku otsusega.

Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole liikmetest. Juhatuse otsus on vastuvõetud kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud liikmetest. Igal juhatuse liikmel on üks hääl. Kui hääled jagunevad Liikme suuruse kontseptsioon, otsustab presidendi hääl.

Juhatus võib vastu võtta otsuseid e-kirja teel koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kõik juhatuse liikmed. Koosoleku otsused protokollitakse ja tehakse juhatuse liikmetele kättesaadavaks hiljemalt 7 päeva jooksul. Juhatuse koosolekud kutsub kokku juhatuse esimees.

Koosoleku võib kokku kutsuda ka juhatuse liikmete või ¼ Ühingu liikmete nõudmisel.

Veebimajutus klubidele

Juhatuse liikmetele teatakse juhatuse koosolekust vähemalt seitse päeva enne koosolekut. Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest üldkoosolekule.

Üldkoosolek võib juhatuse liikme tagasi kutsuda kohustuste olulisel määral täitmata jätmise või võimetuse korral mittetulundusühingut juhtida. Majandustegevus ja vara jaotus 6.

Ühingu vara tekib liikmete liikmemaksudest, ühingu vara kasutamisest ja tegevusest saadavast tulust, toetusest, annetustest ning muudest laekumistest. Mittetulundusühingu tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.

Ühingust väljaastumisel või väljaarvamisel tasutud liikmemaksu ei tagastata. Kontroll ja revideerimine 7. Üldkoosolek teostab järelvalvet ühingu organite tegevuse üle, kusjuures selle ülesande täitmiseks võib üldkoosolek määrata revisjoni- või audiitorkontrolli. Revidendiks või audiitoriks ei tohi olla ühingu juhatuse liige ega raamatupidaja.

Juhatuse ja muu organi liikmed peavad võimaldama revidendil või audiitoril tutvuda kõigi revisjoni- või audiitorkontrolli läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet. Muud tingimused ja tegevuse lõpetamine 8. Ühingu tegevus lõpetatakse:.