Reguleerib liikme suurendamiseks

Ühingu netovara ei tohi langeda alla poole osakapitalist, mitte mingil juhul aga alla seadusega lubatud osakapitali alampiiri. Osaühingu eeldatavad asutamiskulud on eurot. Tegevusala kajastamine äriregistris ei anna automaatselt õigust sellega tegelemiseks, kui eriseadus esitab täiendavaid nõudeid näiteks ühistranspordiseadus nõuab ühistranspordi- või taksoveoluba jne. Enne seda ei anna uued või suurendatavad osad mingeid õigusi. Nime muutmiseks tuleb muuta OÜ põhikirja. Tulundusühistus ja hooneühistus juhtorganite liikmete valimise korra muutuseid vt lähemalt tulundusühistuseadusest ja hooneühistuseadusest.

Language switcher

Mitme osaniku olemasolu korral võib esmalt koondada osalused ühe isiku kätte, misjärel on võimalik sellist ühinemismenetlust kasutada ka rohkemate osanike puhul. Ühinemisel läheb ühingu vara füüsilisele isikule üle üldõigusjärgluse korras.

1. Suurenenud liikme folk oiguskaitsevahendeid
2. Osaühing Osaühingu tegutsemise alused Igal osanikul on üldjuhul üksainus samast liigist osa.

Kui üle mineva vara hulka kuulub ettevõte, siis võib vara omandav füüsiline isik muutuda ühinemise kaudu füüsilisest isikust ettevõtjaks. Kuna ühinemine tähendab seda, et füüsiline isik võtab piiramatu vastutuse ühingu kõigi kohustuste eest, siis peaks tal olema täpne ülevaade, millised õigused ja kohustused ta üle võtab.

Ettevõtja Ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kellele kaupade müük või teenuste osutamine on püsiv tegevus, ning käesolevas seaduses sätestatud äriühing. Äriühingute liigid 1 Äriühing on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu.

Selleks võib ühingus teha ka audiitorkontrolli. Kui inimene ei soovi isiklikku vastutust, on endiselt võimalik läbida tavapärane likvideerimismenetlus.

Maksuõiguslike küsimuste kohta vt maksu- ja tolliameti kodulehelt. Notar on ettevõtja ja registriosakonna vahendaja Avalduse, asutamislepingu ja põhikirja tõestamine notari poolt sisaldab konsultatsiooni, projekti koostamist ning infot selle kohta, palju Te peate riigilõivu maksma.

Teil on õigus nõuda avalduse tõestanud või kinnitanud notarilt, et ta esindaks Teid asjaajamises kohtu registriosakonnassh edastaks dokumente vt lisaks notariaadiseaduse § 30 lg ja § 33 lg 1 ning notari tasu seaduse § Notaril on osalejate taotlusel õigus ja kohustus koostada ja edastada osaühingu osade väärtpaberite keskregistris registreerimise taotlus, käibemaksukohustuslase registreerimise avaldus, rahvastikuregistrile elukohaandmete muutmise teade ja notariaadimäärustiku lisas 1 nimetatud tegevusloa, litsentsi ja registreeringu taotlus vt notariaadimäärustiku § Asutajad võivad volitada notarit sõlmima ühingu nimele pangas stardikonto, millele saab ilma pangakontorisse minemata osakapitali sissemakse kanda.

Dokumentide vormistamise üldnõuded Kohtu registriosakonnale kande tegemiseks esitatud avaldus peab olema notariaalselt kinnitatud või esitatud digiallkirjastatult ettevõtjaportaali kaudu. Kohtu registriosakonnale tuleb esitada originaaldokumendid või nende notariaalselt kinnitatud koopiad.

Allkirju ja koopiaid võib lisaks notarile kinnitada konsulaaresindaja. Allkirja avaldusel võib kinnitada ka pädev välismaine ametiisik, kui tema volitusi kinnitatakse legaliseerimisega Eesti konsulaarasutuses või apostilliga. Esitatud dokumendid peavad olema eesti keeles või koos notariaalselt kinnitatud tõlkega. Tõlget võib kinnitada ka vandetõlk.

Äriseadustik (lühend - ÄS)

Avaldusele Reguleerib liikme suurendamiseks lisada riigilõivu tasumise tõend. Asutamise puhul näidake maksekorraldusel ära ka notariaalse asutamistehingu tõestamistoimingu number see number on kirjas asutamislepingu notariaalaktis või notariaalmärkesmittenotariaalse asutamise puhul asutajatele äriregistri ettevõtjaportaalis antud asutamisnumber.

Lõivude tasumisel tuleb kasutada äriregistri ettevõtjaportaalist, e-notarist või kohtu registriosakonnast saadud viitenumbrit. Viitenumbrit ei pea kasutama, kui riigilõiv tasutakse enne toimingu tegemise taotlemist. Registrikande tegemiseks vajalikud dokumendid digiallkirjastatud või notariaalselt kinnitatud avaldus, mis adresseeritakse kohtu registriosakonnale ning sisaldab äriseadustiku paragrahvis nimetatud andmeid; samuti tõend riigilõivu tasumise kohta notariaalselt tõestatud asutamisleping äriseadustiku § lg 2 nimetatud andmetega ja selle lisana kinnitatud põhikiri äriseadustiku § lg 1 nimetatud andmetega avaldus võib sisalduda ka asutamislepingus.

Osaühingu asutamisel kiirmenetluse korras asendab notariaalset asutamislepingut ja selle lisana kinnitatud põhikirja tüüppõhikiri vt äriseadustiku § nõukogu ja audiitorite olemasolu korral nende isikuandmete leht — nimede ja isikukoodidega, nõukogu esimehe korral, kellel puudub Eesti rahvastikuregistris registreeritud elukoht, lisaks aadressi ja elektronposti aadressiga ettevõtja sidevahendite numbrid eraldi lehel, lisada võib ka interneti kodulehekülje aadressi panga teatis osakapitali rahalise sissemakse tegemisest või mitterahalise sissemakse korral sissemakse osaühingule üleandmise leping ja selle väärtust tõendavad dokumendid.

Äriseadustiku paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhtudel tuleb lisada audiitori arvamus. Juhatuse liikmed tõendavad mitterahalise sissemakse üleandmist oma allkirjadega teade kavandatud põhitegevusala kohta Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori 4.

Avaldusele tuleb lisada selle aluseks olev protokoll või väljavõte protokollist, millesse on kantud registriandmete aluseks olev otsus. Osanike koosoleku protokoll, hääletusprotokoll või osanike otsus peab sisaldama osanike täielikku nimekirja, milles on näidatud igaühe häälte arv vt äriseadustiku §-d — Põhikirja muutmise korral on vaja lisaks eelnimetatule ka osanike otsust ja põhikirja uut tervikteksti, mille on allkirjastanud vähemalt üks juhatuse liige, ühise esindusõiguse korral kõik juhatuse liikmed allkiri ei pea olema kinnitatud.

Kui juhatuse liige valitakse osanike koosolekul, siis peab koosoleku protokolli allkirjastama selline protokollija või koosoleku juhataja, kes on osaühingu osanik või äriregistrisse kantud juhatuse liige n-ö ühinguga seotud isik. Samad isikud peavad andma allkirja ka hääletusprotokollile, kui otsus võetakse vastu koosolekut kokku kustumata äriseadustiku § lõiked 1—4².

Allkiri peab olema protokollil notariaalselt kinnitatud.

Milline on tüüppõhikiri Unicounti abil OÜ asutamisel?

Kui otsus võetakse vastu kõigi osanike nõusolekul ja nende poolt allkirjastatakse äriseadustiku § lõiked 6—7siis peab ühe osaniku allkiri olema protokollile antud eelmises lauses nimetatud viisil. Protokolli võib ka digiallkirjastada ettevõtjaportaalis. Ülalkirjeldatud korda juhatuse liikme valimise kohta ei pea järgima, kui kandeavaldusele juhatuse liikme äriregistrisse kandmiseks kirjutab lisaks uuele juhatuse liikmele alla ka osanik või olemasolev ja sellel hetkel juba äriregistrisse kantud ja ametis olev juhatuse liige.

Osaniku või juba äriregistrisse kantud juhatuse liikme allkiri peab olema notariaalselt kinnitatud. Avalduse võib esitada ka digiallkirjastatult ettevõtjaportaali vahendusel.

Eelmises lõigus nimetatud korda ei pea järgima ka siis, kui osanike koosoleku protokoll on notariaalselt tõestatud.

Kui asi puudutab juhatuse liikme ametiaja pikendamist või juhatuse liikme tagasikutsumist, siis käib registrisse kandmine edaspidigi senisel kombel, st uued vorminõuded ei kohaldu. Otsuseid saab teha ja kandeavaldusi esitada üldises korras vt eespool. Kui osaühingul on nõukogu, siis ei pea juhatuse liikmete valimisel eespool kirjeldatud uut korda järgima, küll tuleb aga osaühingu nõukogu liikmete valimisel arvestada teatud erisustega.

Osaühingu nõukogu valimisele kohaldatakse sama korda kui aktsiaseltsi nõukogu valimisele, välja arvatud koosoleku protokolli notariaalse tõestamise nõue äriseadustiku § lg 3.

EXAMEN

Erisusena võrreldes aktsiaseltsi nõukogu kohta sätestatuga kohaldatakse osanike poolt nõukogu liikmete valimise otsuse kohta koostatavale protokollile ja hääletusprotokollile sama korda kui osanike poolt juhatuse liikmete valimisele.

Kui nõukogu liikmed valitakse osanike koosolekul, siis peab osanike koosoleku protokollija või juhataja olema osanik või osaühingu juhatuse liige, kelle kohta on tehtud kanne äriregistrisse, ja selle isiku allkiri peab olema notariaalselt kinnitatud või protokoll peab olema selle isiku poolt digilallkirjastatud. Kui nõukogu liikmed valitakse osanike koosolekut kokku kutsumata, siis kohaldatakse sama korda kui juhatuse liikmete valimisele.

Rangemaid nõudeid ei kohaldata, kui otsustatakse nõukogu liikme ametiaja pikendamist. Küll ei saa aga nõukogu liikmete valimise korral kasutada erandit, mille kohaselt ei pea n-ö osaühinguga seotud isik protokollile allkirja andma, kui ta kirjutab vastavale kandeavaldusele alla, kuna nõukogu liikmetest ei teatata registrile kandeavalduse esitamisega, vaid juhatus esitab uue nõukogu nimekirja äriseadustiku § lg 5.

Osaühingul on õigus juhatuse liige igal ajal sõltumata põhjusest tagasi kutsuda, kusjuures juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule.

Seega eristatakse selgelt juhatuse liikme ametiseisundi lõppemist ja temaga sõlmitud lepingu lõppemist. Juhatuse liikme saab küll igal ajal tagasi kutsuda, kuid temaga sõlmitud tähtajalise lepingu saab ühing ainult erakorraliselt üles öelda VÕS § See tähendab, et kui ühing kutsub juhatuse liikme tagasi, kuid juhatuse liikmega sõlmitud lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alus puudub, ei saa ühing samal ajal juhatuse liikme tagasikutsumisega lepingut üles öelda ning peab täitma lepingust tulenevaid kohustusi.

Juhatuse liikme poolt ametiseisundist loobumisele kohaldatakse juhatuse liikme tagasikutsumisega sarnaseid põhimõtteid. Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest enda määranud organile. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule.

EUR-Lex Access to European Union law

Juhatuse liikme lepingu ülesütlemisele kohaldatakse käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut. Kui juhatuse liige ei ütle samaaegselt ametist tagasi astumisega lepingut üles või kui käsunduslepingu erakorraliseks ülesütlemiseks puudub mõjuv põhjus, jääb isikuga sõlmitud juhatuse liikme leping sõltumata tagasiastumisest kehtima.

Kui juhatuse liikmel puudub mõjuv põhjus, siis ei ole tal alust käsunduslepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ja sellega võib kaasneda tema kahju hüvitamise kohustus. Isik peab juhatuse liikme kohalt tagasiastumiseks ise hoolitsema selle eest, et tema tagasiastumise avaldus tema määranud organini jõuab osanikeni, nõukogu olemasolul nõukoguni.

" + $(this).html() + "

Tagasiastumise avalduse võib esitada üldkoosoleku või nõukogu koosoleku toimumise ajal või osanikele või nõukogule teatavaks tegemisega. Samuti on avalduse kättesaamiseks õigustatud iga osanik või nõukogu liige eraldi, kelle kohustuseks on informeerida teisi osanikke või nõukogu liikme puhul teisi nõukogu liikmeid.

Esitatud taotlusi on kohtul tulenevalt hagita menetluses kohalduvast uurimisprintsiibist vt TsMS § lg-d 5 ja 7 õigus ja kohustus tõlgendada ning hinnata omal algatusel sõltumata menetlusosaliste seisukohtadest. See on dispositiivne säte, mis lubab leppida põhikirjaga kokku aktsionäri jaoks seadusega võrreldes soodsama teabeõiguse.

VÕS Reguleerib liikme suurendamiseks alusel nõuet esitav isik peab seevastu tõendama, et tal on dokumendiga tutvumise vastu õigustatud huvi et dokument, mis palutakse esitada, on koostatud dokumendiga tutvuda sooviva isiku huvides või et dokumendis on kajastatud selle isiku ja dokumendi valdaja vaheline õigussuhe või nendevahelise tehingu ettevalmistamine. Kui kohus leiab, et taotletavat teavet saab nõuda, saab lahendi täitmise viisi kindlaks määrata seadust, põhikirja ja üldist mõistlikkuse põhimõtet arvestades.

Kui aktsionär soovib ühes teabenõudes nii teavet kui ka dokumentidega tutvuda, on kohtulahendi täitmine mõistlik määrata kindlaks selliselt, et aktsionär saaks samas teabenõudes küsitud teavet ja dokumentidega tutvuda ühes ja samas kohas.

Sama põhimõte kohaldub ka aktsiaseltsi aktsionäri teabenõudele. Samuti on aktsionäril õigus saada teavet muude üldkoosoleku päevakorras olevate küsimuste kohta.

Kommentaar: Nõukogu määramise vajadus on väikeettevõtete puhul haruldane. Kommentaar: Majandusaasta lõppemise järel saab osaühingu finantsnäitajate alusel tuvastada, kas osaühingul on kohustuslik audit või ülevaatus, mida peab läbi viima vandeaudiitor.

Osaühingu põhikiri

Kehtiv seadus näeb ette auditi, kui kaks nimetatud kolmest tingimusest on majandusaastal täitunud: 1 müügitulu või tulu vähemalt 4 eurot; 2 varad bilansipäeva seisuga kokku vähemalt 2 eurot; 3 keskmine töötajate arv vähemalt 50 inimest.

Kehtiv seadus näeb ette ülevaatuse, kui kaks nimetatud kolmest tingimusest on majandusaastal täitunud: 1 müügitulu või tulu vähemalt 1 eurot; 2 varad bilansipäeva seisuga kokku vähemalt eurot; 3 keskmine töötajate arv vähemalt 24 inimest.

Või vähemalt üks näitaja ületab alljärgnevaid tingimusi: 1 müügitulu või tulu vähemalt 4 eurot; 2 varad bilansipäeva seisuga kokku vähemalt 2 eurot; 3 keskmine töötajate arv vähemalt 72 inimest. Kommentaar: Seda õigust vajavad tavaliselt startup firmad, kus põhikirjaga nähakse ette võimalus osakapitali suurendamiseks teatud tingimuste täitumisel, näiteks optsioonilepingu realiseerumisel.

Põhikirja lisa 1.

Asutamise hetkel kuulub osaühingu osanikule ………… osa nimiväärtusega EUR, mille eest osanik tasub asutamisel või põhikirja lisa punktis 2.

Kommentaar: Unicounti abil asutatud osaühingu asutajad ei pea osaühingu asutamisel osa eest tasuma. Osaühingu osa eest tasumine.

Mida peaksime tegema? Õigusbüroo juristi vastus T. Raudmägi : Vastavalt äriseadustik § peab äriühingul olema netovara vähemalt pool kapitalist või vähemalt kapitali minimaalne suurus osaühingu puhul EUR ja aktsiaseltsi puhul 25 EUR.

Kommentaar: Osaühingu osade eest tasumine toimub tulevikus äriseadustikus ettenähtud korras. Selleks on tavapäraselt jaotamata kasumist osakapitali eraldamine osaühingu bilansis. Kommentaar: Äriseadustik ütleb, et kuni osanik ei ole sissemakset täielikult tasunud, vastutab ta osaühingu ees osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui osaühingu kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel.

Osaühingu pankroti väljakuulutamise korral võib osaniku vastu sellise nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur. Osaühingu osade eest tasutakse asutamisel üksnes rahaliste sissemaksetega. Kommentaar: Unicounti teenus ei sobib mitterahalise sissemakse tegemise soovi korral, kasutatav tüüppõhikiri näeb ette ainult rahalised sissemaksed osakapitali.

Unicounti abil asutatud osaühingu asutajad ei pea osaühingu asutamisel osa eest tasuma, ent hiljem sissemakse tegemisel tuleb arvestada rahalise sissemaksega, kui ei muudeta enne põhikirja. Osaühingu asutamiskulud.

Osaühingu asutamisel Unicounti veebirakenduses pole aga vaja osaühingule ise põhikirja koostada. Kirjutame selles artiklis põhjalikumalt Unicounti poolt kasutatavast tüüppõhikirjast, mis tuleb kaasa Unicounti abil osaühingu registreerimisel uue äriregistri API teenuse abil.

Osaühingu eeldatavad asutamiskulud on eurot. Kommentaar: Äriseadustik nõuab, et asutamislepingus oleks kirjas eeldatavad asutamiskulud.