Millised suurused on liikme abikaasa, Mittetulundusühingute seadus (lühend - MTÜS)
Mitme osaniku korral hakkavad reeglina tekkima probleemid, kuna inimesed on erinevad. Eluruumide kasutamise õiguslikud alused Eluruumi kasutamise õiguslikuks aluseks on omandiõigus eluruumile, liikmelisus elamuühistus -kooperatiivis , eluruumi üürileping või muu seaduses ettenähtud alus. Haigekassa nõudel tuleb võõrkeelsele lepingule või seda asendavale dokumendile lisada vandetõlgi seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud isiku kinnitatud tõlge eesti keelde, mille kulud kannab inimene. Kuna eelmisel kalendriaastal puudus sotsiaalmaksuga maksustatav tulu, arvutatakse sel aastal hooldushüvitis alampalgalt.
Üldsätted § 1. Elamuseaduse ülesanded Elamuseadus reguleerib suhteid, mis tekivad eluruumide alaliseks elamiseks andmisel ja kasutamisel elamusuhted ning on aluseks Eesti Vabariigis elamusuhteid reguleerivatele teistele normatiivaktidele.
Elamusuhete objekt 1 Elamusuhete objektiks on eluruum. Eluruumiks loetakse elamut või korterit, mis on kasutatav alaliseks elamiseks. Nõuded eluruumidele kehtestab Vabariigi Valitsus.
Haigekassa hüvitised Hooldushüvitis Hooldushüvitis on ajutise töövõimetuse hüvitis. Seda maksab haigekassa hoolduslehe alusel kindlustatud inimesele st töötaja, teenistuja, võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasusid saav inimene, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige, FIE, FIE ettevõtte tegevuses osalev abikaasakellel jääb haige lapse või pereliikme põetamise tõttu saamata sotsiaalmaksuga maksustatav tulu. Pane tähele! Enda hüvitise väljamaksmisega seotud infot saate vaadata riigiportaali www. Teine variant on haigekassale saata digitaalselt allkirjastatud kontomuutmise avaldus aadressile info [at] haigekassa.
Eluruumide registreerimine 1 Eluruumi omanik on kohustatud esitama andmed temale kuuluva Millised suurused on liikme abikaasa kohta hooneregistrisse kandmiseks. Eluruumi kasutamise otstarbe muutmine toimub hoone teiste korteriomanike või korteriühistu nõusolekul.
Eluruumide kasutamise õiguslikud alused Eluruumi kasutamise õiguslikuks aluseks on omandiõigus eluruumile, liikmelisus elamuühistus -kooperatiiviseluruumi üürileping või muu seaduses ettenähtud alus. Elamuõiguse tagatised Mitte kedagi ei tohi eluruumist välja tõsta või piirata tema poolt eluruumi kasutamise õigust teisiti kui käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras.
Omaniku kohustused eluruumi korrashoiul Omanik peab tagama talle kuuluva eluruumi hoolduse ja remondi vastavalt seadustele ja teistele õigusaktidele. Vabariigi Valitsuse võimkond elamusuhete reguleerimisel 1 Valitsuse võimkonda elamusuhete reguleerimisel kuulub: 1 eluruumidele esitatavate nõuete kehtestamine; 2 eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi ja selle rakendamise erisuste kindlaksmääramine; 3 üüri arvestamise korra kehtestamine; 4 [Kehtetu]; 5 muude küsimuste otsustamine, mis on seadusega antud valitsuse võimkonda.
Sa oled siin
Kohaliku omavalitsuse volikogu võimkond elamusuhete reguleerimisel Kohaliku omavalitsuse volikogu võimkonda elamusuhete reguleerimisel tema haldusterritooriumil kuulub: 1 eluruumi või selle kasutusõigust mitteomavate, samuti elamistingimuste parandamisel abi vajavate isikute arvestuse korra kehtestamine; 2 munitsipaalomandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise korra, sealhulgas hooldus- ja remondieeskirjade kehtestamine; 3 tööandja eluruumide üle arvestuse pidamise korra kehtestamine; 4 muude küsimuste otsustamine, mis on seadusega Lahenemine liikme suurendamiseks kohaliku omavalitsuse volikogu võimkonda.
Omaniku õigused eluruumile 1 Omanik võib kasutada eluruumi ise, anda oma perekonnaliikmete kasutusse või lepingu alusel teiste isikute kasutusse või majutada sellesse ajutisi elanikke käesolevas seaduses sätestatud korras. Eluruumi omaniku perekonnaliikmed 1 Eluruumi omaniku perekonnaliikmed on tema abikaasa, nende lapsed ja vanemad.
Eluruumi omaniku perekonnaliikmete õigused ja kohustused 1 Eluruumi omaniku perekonnaliikmetel, keda ta on majutanud temale kuuluvasse Millised suurused on liikme abikaasa, on õigus kasutada ruume võrdselt omanikuga, kui nende majutamisel ei olnud teisiti kokku lepitud.
Neil on õigus majutada neile omaniku poolt kasutada antud ruumidesse oma alaealisi lapsi; teiste perekonnaliikmete majutamine on lubatud ainult omaniku loal. Teise eluruumi andmine omanikule eluruumi lammutamise korral 1 Eluruumi lammutamise korral seoses maa sundvõõrandamisega või selle kasutusõiguse lõpetamisega riiklikeks või munitsipaalvajadusteks annab eluruumi lammutamist taotlenud institutsioon lisaks tekitatud kahju hüvitamisele omaniku taotluse korral talle seadusega sätestatud korras kasutada teise eluruumi.
Korteriomanditeks jagatud elamu majandamine Korteriomanikud võivad asutada elamu ühiseks majandamiseks korteriühistu või valida ehitise ja maatüki mõtteliste osade ühise majandamise muu vormi.
Korteriühistu õiguslik seisund, tegevuse alused ja lõpetamise erisused sätestatakse korteriühistuseaduses RT I61, ;42, ; 49, Elamuühistu -kooperatiivi mõiste 1 Elamuühistu -kooperatiiv on mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on liikme valdusesse anda liikmelisuse alusel kasutamiseks eluruum omaette korterina elamuühistule -kooperatiivile kuuluvas elamus ning korraldada elamu, elamualuse ja elamu teenindamiseks vajaliku maa majandamist.
Elamuühistu -kooperatiivi tegevuse õiguslikud alused Elamuühistu -kooperatiiv lähtub oma tegevuses käesolevast seadusest, Eesti Vabariigi ühistuseadusest, mittetulundusühingute seadusest Millised suurused on liikme abikaasa oma põhikirjast. Elamuühistu -kooperatiivi liikme õiguste ja kohustuste kindlaksmääramine Elamuühistu -kooperatiivi liikme õigused ja kohustused tema valduses oleva eluruumi kasutamisel sätestatakse käesolevas seaduses ja elamuühistu -kooperatiivi põhikirjas.
Elamuühistu -kooperatiivi liikme perekonnaliikmed 1 Elamuühistu -kooperatiivi liikme perekonnaliikmed on käesoleva seaduse paragrahvis 10 nimetatud isikud.
Eluruumi üürileandmine elamuühistu -kooperatiivi majas 1 Elamuühistust -kooperatiivist väljaastunud või väljaarvatud liikme valduses olnud vabanenud eluruumi võib elamuühistu -kooperatiiv kuni uue liikme vastuvõtmiseni või selle eluruumi tööandja eluruumiks tunnistamiseni anda üürile vabanemisest arvates mitte kauemaks kui üheks aastaks kohustusega vabastada eluruum pärast selle tähtaja möödumist.
Ajutised elanikud elamuühistu -kooperatiivi majas Elamuühistu -kooperatiivi liige, samuti käesoleva seaduse paragrahv 18 1.
Osamaksu võõrandamine 1 Elamuühistu -kooperatiivi liikmel on õigus talle kuuluv osamaks võõrandada isikule, kes käesoleva seaduse ja elamuühistu -kooperatiivi põhikirja kohaselt vastab liikme kohta sätestatud tingimustele.
Abikaasade ühisomandisse kuuluva osamaksu võib elamuühistu -kooperatiivi liige võõrandada üksnes abikaasa eelneval kirjalikul nõusolekul. Elamuühistu -kooperatiivi liikmeks astumise eelisõigus osamaksu pärimise korral 1 Elamuühistu -kooperatiivi liikmega koos elanud abikaasal on liikme surma korral eelisõigus elamuühistu -kooperatiivi liikmeks astumisel juhul, kui tal on õigus osale osamaksust.
Elamuühistu -kooperatiivi liikme elamuühistust - kooperatiivist väljaarvamine 1 Elamuühistu -kooperatiivi liige arvatakse elamuühistust -kooperatiivist välja tema surma korral.
Samuti võidakse liige elamuühistust -kooperatiivist välja arvata, kui ta: 1 ei tasu kindlaksmääratud ajaks ettenähtud osamaksu või majandamiskulude eest; 2 korduvalt rikub elamuühistu -kooperatiivi põhikirja; 3 korduvalt rikub või lõhub eluruumi või ei kasuta seda sihipäraselt või oma süülise käitumisega teeb võimatuks teiste elanike kooselu temaga ühes korteris või majas; 4 on esitanud elamuühistusse -kooperatiivi vastuvõtmisel teadlikult ebaõigeid andmeid, mille tõttu tema vastuvõtmine elamuühistu -kooperatiivi liikmeks ei olnud õiguspärane; 5 on osamaksuna elamuühistule -kooperatiivile makstud summad saanud kuritegelikul teel.
Elamuühistu -kooperatiivi endise liikme väljatõstmine tema valduses olevast korterist 1 Elamuühistu -kooperatiivi liige, kes arvati elamuühistust -kooperatiivist välja käesoleva seaduse paragrahv 23 1. Keeldumise korral kuulub ta ühes kõigi temaga koos elavate isikutega kohtu korras väljatõstmisele teist eluruumi vastu andmata. Temaga koos elanud perekonnaliikmed säilitavad eluruumi kasutamise õiguse käesoleva seaduse paragrahv 17 3. Elamuühistu -kooperatiivi liikme perekonnaliikme väljatõstmine Elamuühistu Rahvameetodite suuremad liikmed liikme perekonnaliikme võib kohtu korras teist eluruumi vastu andmata korterist välja tõsta käesoleva seaduse paragrahv 23 1.
Elamuühistu -kooperatiivi liikmete kindlustamine eluruumiga seoses elamu lammutamisega Millised suurused on liikme abikaasa lammutamise korral seoses maa sundvõõrandamisega üldistes huvides antakse seal elavatele elamuühistu -kooperatiivi liikmetele koos nendega elavate perekonnaliikmetega nende soovil lisaks tekitatud kahju hüvitamisele kasutada teine eluruum käesoleva seaduse paragrahv 55 2.
Language switcher
Elamuühistu -kooperatiivi vara jaotamine Elamuühistu -kooperatiivi lõpetamisel jaotatakse elamuühistu -kooperatiivi vara selle liikmete vahel vastavalt liikme kasutuses oleva eluruumi suurusele notariaalselt tõestatud jaotusplaani alusel. Üürilepingu mõiste 1 Üürilepingu järgi kohustub eluruumi üürileandja andma teise isiku üürniku kasutusse eluruumi selles elamiseks kokkulepitud tähtaja Millised suurused on liikme abikaasa ja tingimustel, üürnik aga kohustub kasutama üüritud eluruumi vastavalt selle otstarbele ja maksma üüri.
Üürilepingu ese 1 Üürilepingu esemeks on eluruum. Üürilepingu esemeks koos eluruumiga võivad olla ka eluruumi teenindamiseks vajalikud ruumid puukuur, pesuköök, kelder jne ja abiruumid, kui need on vajalikud eluruumi kasutamiseks või nende kasutamises lepitakse kokku üürilepingus.
Juhatuse ja üldkoosoleku pädevused
Üürilepingu vorm ja tähtaeg 1 Üürileping sõlmitakse kirjalikult. Kui lepingus ei ole tähtaega ära näidatud, loetakse see sõlmituks viieks aastaks. Üürniku eesõigus uue üürilepingu sõlmimiseks 1 Lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt täitnud üürnikul on lepingu tähtaja möödumisel eesõigus uue üürilepingu sõlmimiseks, välja arvatud käesoleva seaduse paragrahvis 33 sätestatud juhtudel.
Selle õiguse mittekasutamise korral loetakse üürileping pikenenuks esialgses lepingus näidatud tähtajaks. Pikenenud lepingule ei kohaldata käesoleva paragrahvi 1.
Toimetulekutoetus | Sotsiaalministeerium
Uue lepingu sõlmimisest keeldumine üürilepingu lõppemisel 1 Üürniku eesõigust uue lepingu sõlmimisele paragrahvi 32 1. Väljatõstmisel käesoleva paragrahvi 1. Kokkuleppeks võib olla ka senise eluruumi vabastamise eest rahalise kompensatsiooni maksmine.
Kokkulepe peab olema notariaalselt kinnitatud. Vahendite taotlemise ja eraldamise korra kehtestab Millised suurused on liikme abikaasa Valitsus. Üürilepingu kehtivus eluruumi üleminekul teisele omanikule Eluruumi omandiõiguse üleminekul teisele isikule jääb varem sõlmitud üürileping koos selle lahutamatuks osaks olevate pooltevaheliste kirjalike kokkulepetega jõusse ka uue omaniku suhtes. Üürniku õigus oma perekonnaliikmete majutamiseks 1 Üürniku perekonnaliikmete ring määratakse kindlaks kooskõlas käesoleva seaduse paragrahviga Teiste käesoleva seaduse paragrahvis 10 nimetatud isikute majutamist lubatakse ainult üürileandja ja üürnikuga koos elavate täiskasvanud perekonnaliikmete kirjalikul nõusolekul.
Üürileandja keeldumist loa andmisest nende isikute majutamiseks võib vaidlustada kohtu korras. Üürniku perekonnaliikmete õigused jakohustused 1 Üürnikuga koos elavad perekonnaliikmed kasutavad üürnikuga võrdselt kõiki õigusi ja kannavad kõiki kohustusi, mis tulenevad üürilepingust, kui nende isikute majutamisel ei olnud teistsugust kokkulepet.
Täisealised perekonnaliikmed kannavad üürnikuga solidaarset varalist vastutust nimetatud lepingust tulenevate kohustuste järgi. Mitme Millised suurused on liikme abikaasa alusel kasutatavad eluruumid Eluruumides, kus elab mitu perekonda, on kõigil elanikel võrdsed õigused eluruumi abiruumide ja seadmete kasutamiseks, kui üürilepingus ei ole ette nähtud teisiti.
Üür 1 Üür on tasu eluruumi kasutamise eest. Üürileandjal on õigus võtta tasu ka eluruumi teenindamiseks vajalike ruumide ja abiruumide kasutamise eest.
Kasum võib moodustada kuni 10 protsenti üürist. Üüri arvestamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Üürileandja peab üürniku nõudmisel tagama nimetatud kulusid tõendavate arvetega tutvumise. Investeeritud summa või renoveerimiseks võetud laen arvestatakse koos laenu intressidega kas üüri sisse või tasutakse eespool nimetatud kokkuleppes märgitud korras ja tähtajal.
Sellise kokkuleppe sõlmimisel on üürnikul õigus nõuda kehtiva üürilepingu tähtaja pikendamist. Üüri piirmäär 1 Kohaliku omavalitsuse volikogul on õigus kehtestada munitsipaalomandis olevatele eluruumidele oma haldusterritooriumil üüri piirmäärad käesoleva seaduse paragrahv 37 2. Kohaliku omavalitsuse volikogu muudab üüri piirmäärasid üks kord 12 kuu jooksul, kui üüri mõjutavad hinnad on viimasest piirmäärade kehtestamisest arvates muutunud.
Üürniku nõusolekul võib üürilepingus kokku leppida üüri piirmäärast erineva üüri suuruse.
Üüri maksmise periood ja algus 1 Üüri makstakse perioodide kaupa. Üüri maksmise periood lepitakse kokku üürilepingus. Kui üürilepingus pole üüri maksmise perioodi ära näidatud, loetakse üüri maksmise perioodiks kalendrikuu.
Vähemalt ühe lepinguosalise nõudel koostatakse eluruumi korrasoleku akt. Kui eluruum ei ole ettenähtud ajal vaba ega korrastatud, võib üürnik lepingu lõpetada.
Üüri maksmise viisid 1 Üüri võib maksta pangaülekandega, sularahas või muul lepingus kindlaksmääratud viisil. Sularahas makstava üüri vastuvõtmisel peab üürileandja andma üürnikule üüri maksmist tõendava dokumendi.
Üüriarve 1 Üürileandja on kohustatud esitama üürnikule nõuetekohase üüriarve hiljemalt seitse kalendripäeva enne üüri maksmise tähtpäeva saabumist.
Üüriarvele märgitakse makseperioodil võetava üüri suurus lahtikirjutatult erinevate arvestuslike kulude ning muude maksete ja võlgnevuste ning viiviste lõikes. Üüri suurendamine 1 Üürileandjal on õigus eluruumi üüri suurendada kokkuleppel üürnikuga üks kord 12 kuu jooksul, kui üürilepingus ei ole sätestatud teisiti.
Kui kohus leiab, et üüri suurendamine oli põhjendamatu, kuulub enammakstud summa üürnikule tagastamisele. Kohtus vaidlustamine ei vabasta üürnikku üüri tähtaegse tasumise kohustusest. Üüri vähendamine 1 Üürnikul on õigus nõuda üürileandjalt üüri vähendamist, kui lepingus ettenähtud eluruumi kasutamise tingimused või eluruumi seisund halvenesid oluliselt asjaolude tõttu, mille eest üürnik ei vastuta.
Põhinavigatsioon
Kui üürileandja keeldub üüri vähendamisest, võib üürnik teha seda kuni puuduste kõrvaldamiseni omal algatusel. Üüri vähendamise konkreetsed põhjused esitatakse kirjalikult hiljemalt viie kalendripäeva jooksul pärast vähendatud üüri tasumist.
Kui üürnik ei esita põhjendusi õigeaegselt või vähendab omaalgatuslikult üüri rohkem, kui on põhjendatud, kuulub vähemmakstud summa tasumisele koos viivisega. Viivist arvestatakse 0,15 protsenti päevas üüri vähendamise päevast kuni vähemmakstud summa tasumise päevani.
Üürnikul ei ole eelmainitud õigust, kui Seksuaalvoimu suurendab rahvavahendeid on tekkinud tema süül. Pöördumine kohtusse ei ole aluseks osapoolte õigusaktidest ja üürilepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmiseks.
Üürniku ajutine äraolek 1 Üürniku või tema täisealiste perekonnaliikmete ajutine äraolek ei vabasta neid ühegi üürilepingujärgse kohustuse täitmisest.
Üürniku kohustus hüvitada kahju 1 Üürileandjal on õigus nõuda üürnikult üürniku, üürnikuga koos elavate isikute või nende loal üürniku kasutuses olevates ruumides viibinud isikute poolt üürilepingu esemele tekitatud kahju hüvitamist, samuti üürilepingust tulenevate kohustuste mittenõuetekohase täitmise või täitmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist. Üürilepingu osapoolte kohustused rikke ja avarii korral 1 Üürilepingu osapooled on Taiusliku liikme vorm ja suurus teineteisele viivitamatult teatama kõikidest riketest, avariidest ja muudest juhtudest, mis seavad ohtu nende vara säilimise, ning rakendama abinõud nende kõrvaldamiseks.
Kui üürnikul pole võimalik üürileandjat nimetatud juhtudest teavitada, on tal õigus rike või avarii oma vahenditega kõrvaldada ja nõuda üürileandjalt tehtud vajalike kulude hüvitamist.
Erinevate osaluste suurustega osanike õigused
Üürilepingu muutmine Üürilepingu muutmist lubatakse ainult üürniku, temaga koos elavate täisealiste perekonnaliikmete ja üürileandja kirjalikul nõusolekul, kui käesolevas seaduses ei ole teisiti ette nähtud. Üürilepingu muutmine perekonnaliikme üürnikuks tunnistamise korral 1 Üürniku surma, alatise lahkumise või väljatõstmise korral on ühel temaga koos elanud perekonnaliikmetest nende omavahelisel kokkuleppel õigus nõuda enda tunnistamist üürnikuks esialgse üürniku asemel varem sõlmitud üürilepingu järgi.
Üürilepingu muutmine üürniku või tema perekonnaliikme väljatõstmise korral 1 Üürniku, temaga koos elava perekonnaliikme või üürile andja nõudel võidakse teist eluruumi vastu andmata kohtu korras välja tõsta üürilepingu alusel eluruumi kasutavad isikud: 1 kes oma süülise käitumisega teevad võimatuks teiste isikute kooselu temaga samas korteris või majas; 2 kellelt on ära võetud vanemlikud õigused, kui nende kooselu lastega, kelle suhtes vanemlikud õigused on ära võetud, on tunnistatud võimatuks; 3 kes on tunnistatud eluruumi kasutamise õiguse kaotanuks äraoleku tõttu paragrahvi 38 2.
Eluruumi hooldus ja remont 1 Eluruumi hoolduseks loetakse töid, millega hoitakse elamu elamiseks kasutamiskõlblikus seisukorras ja tagatakse elanike ohutus eluruumi kasutamisel. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid.
Teatises esitatakse eeldatav remondi liik, ulatus, algus ja kestus, samuti eeldatav üüri suurenemine pärast remondi lõppu. Nimetatud töid ei tohi alustada enne ühe kuu möödumist etteteatamise päevast arvates, kui üürnikuga ei lepita kokku teisiti. Üürnikul on õigus nõuda remondi või ümberehitamise tõttu temale tekitatud materiaalse kahju hüvitamist. Üürileandjal on õigus nõuda remondi või ümberehitamise põhjendamatu takistamisega temale tekitatud kahju hüvitamist.