Mis suurus voib olla liige, kui mees on korge.

Number on rinnal 10 sentimeetri ja seljal 20 sentimeetri kõrgune. Kokkuvõtvalt tähendab elus pall mängu toimumist ja surnud pall mängu peatumist.

Või muud lihtsad ja elulised asjad — kui külas on vaid mõni üksik naine ja nad juhtuvad olema suure vanuseerinevusega, siis pole võib-olla ühiseid huvisid või jututeemasid ehk seltskonnaelu. Rääkimata sellest, kui sarnases eas meeste-naiste suhe on paigast ära, on väiksem võimalus samast külast pruuti või peigmeest leida.

Kas juurdekasv tuleb linnast? Võib ju öelda, et kui elanike juurdekasvu maalt ei tule, siis tuleb see linnadest, aga nii lihtne see ei ole — seal on omakorda mehi naistest vähem, kuigi mitte nii suure vahega nagu maal naisi meestest. Mehed ja naised on linnades rohkem hõivatud, sest kümned tuhanded inimesed on kolinud linna just töö pärast ja seal keskendutakse karjäärile. Pereloomine pole linnas tihti kõige kiirem valik, seda tehakse hiljem ja perre sündivate laste arv on väiksem kui maal.

Aga nagu näitas hiljutine statistikaameti kokkuvõte, mille koostas juhtivanalüütik Alis Tammur, siis teise ja kolmanda lapse sündide arv peredesse on suurenenud. See on eesti rahva püsimajäämise seisukohalt väga oluline, ent siiski ei ole teise ja kolmanda lapse sündide arv veel piisav.

Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse juhtivteadur Allan Puur suunas sellele ka riigikogu tähelepanu juba Kaks põhilist tegurit, mis Puuri arvates mõjutavad kõige enam elanikkonna taastootmist, on esiteks pereloomeeas rahvastiku suurus, mis kahjuks pidevalt väheneb ning teiseks sünnitus­ea jätkuv tõus, mis vähendab nii sündide arvu kui ka muid sündimus­näitajaid.

Elanikkonna taastetasemeks on 2,08 last naise kohta. Stabiliseerumine 1,64 lapse tasemel — oli Eesti tase keskmiselt 1,6 last tähendaks aga rahvaarvu vähenemist ligi poole võrra le. Eesti eelmise sajandi kõrgeim näitaja 1,94 jääb taastetasemest kõigest seitsme protsendi võrra madalamaks. Kuidas väike küla kokku kuivas Ivar Soopan Kaks paari eakaid käsi tõstavad väikese kuuri ukse vahelt küttepuid riita.

Voldemar ja Liia Piguli koduhoov on hoolitsetud, aia taga seisab mahajäetud kolhoosiaegne laudahoone. Liia on 16 elanikuga Kudani küla üks kolmest naisest, aastaid turjal Kuurist astub välja kui mees on korge poeg Valmar. Tema on Eks külasid ole Eestimaal igasuguseid, aga Kudani on ääremaal, mandri läänepoolse servani jääb ainult paar kilomeetrit, ja seal on elanikke järel vähe, enamik eakad. Liia ütleb, et tulid mehega Kudanisse kolhoosiajal, enne elati Läänemaal Taeblas, siis Sutlepas.

Siis löödi kokku — las olla üks Kudani. Siin, kus ma algul elasin, pole enam maja. Ainult varemed on jäänud. Tema vanemad on Hiiumaalt pärit. Nüüd on Kudanis alles peamiselt eakad. Volli sõnul oli üks krunt, mille noored ära ostsid, aga muidu peamiselt pensionärid.

Aga kuidas Kudanis naistega lood on, kas ongi ainult mehed jäänud? Seitsekümmend, seitsekümmend viis, selles eas. Meil poiss on kõige noorem. Umbes pool tundi motorolleriga sõita. Kohapeal pole ka pruuti võtta. Noored on kõik Tallinnas. Mu oma teised lapsed ka mujal, ikka linna ligidal. Nad ei tahagi siia tulla. Vanemas vanusrühmas 35—39­aastased on kasv ebaühtlasem, kuid Tema hinnangul on ka riigil siin oluline roll, pakkudes materiaalset kindlustunnet ja väärtustades naise rolli ühis­konnas.

Sündimuse tõus ei ole piisav Kuigi Kui mees on korge elanike iive on paranenud ja eelnevatel aastatel riigist lahkunud inimesed on hakanud tagasi tulema, ei ole see veel piisav, et rahvaarv pikas perspektiivis suureneks.

Selline samm ei näita mitte ainult, et mitmekesisus sugudeule kujutamisel on üks kvaliteetse saadetetegemise tunnus, vaid et see on ka avalik-õiguslikule ringhäälingule majanduslikult kasulik. Antud õppevahend on konkreetne samm rakendada võrdõiguslikkuse poliitikat ning meedia ja soo teooriaid nii auditooriumide kui ka ringhäälingu kasuks.

Helsingi ülikool, kommunikatsiooni osakond 1. Kas sugude kujutamine saadetes on oluline ajakirjanikele ja auditooriumidele? Kas õiglane ja mitmekesine naiste ja meeste representeerimine saab anda lisaväärtust ning tekitada ringhäälingule konkurentsieelise? Selline samm ei näita mitte ainult, et mitmekesisus sugudeule kujutamisel on üks kvaliteetse saadetetegemise tunnus, vaid et see on ka avalik-õiguslikule ringhäälingule majanduslikult kasulik. Antud õppevahend on konkreetne samm rakendada võrdõiguslikkuse poliitikat ning meedia ja soo teooriaid nii auditooriumide kui ka ringhäälingu kasuks.

Õppevahend keskendub Euroopa muutuvate meediaturgude, riikliku ja rahvusvahelise võrdõiguslikkuse poliitika suhtele ning analüüsib soo vaatenurgast telesaadete hetkeseisu — ning kõik see toimub Euroopa avalik-õigusliku ringhäälingu kontekstis. Võrdõiguslikkuse poliitika ja avalik-õiguslik ringhääling Enamikes Euroopa riikides pole arutelu sugude kujutamise üle olnud seotud majandusliku mõtlemisega. Pigem on suurem osa rõhuasetusest olnud traditsioonidel ja riiklikul poliitikal töökohtadel võrdsete võimaluste tagamiseks.

Üheks esimeseks foorumiks selleteemalisele diskussioonile oli Steering Committee on Equal Opportunities in Broadcasting Ringhäälingus Võrdsete Võimaluste Edendamise Juhtkomitee, Komitee asutas Euroopa Komisjon, ning selles said kokku Euroopa Liidu maade avalik-õiguslike ja kommertsringhäälingute esindajad, et vahetada kogemusi ja edendada head tava töö ja karjääri arengu võimaluste vallas.

Kuigi juhtkomitees arutati sageli vajadust ka samasuguse infovahetuse foorumi järele saadete sisu teemadel, siis sellist foorumit ei tekkinud. Puudu jäi praktilisest kogemusest.

Kuid ndate aastate alguses hakkasid mõned ringhäälingud tõsiselt võtma naiste ja meeste kujutamise muutmist saadete sisus.

YLEs Soome alustati Selle projekti raames tehti ja telliti uuringuid uudistest kuni meelelahutussaadeteni. Tehti ka auditooriumiuuringuid ning korraldati majasiseseid seminare ja praktilisi koolitusi. Viimasele kirjutasid alla ca 40 Euroopa ringhäälingu esindajad. Kuigi mõlemad dokumendid pakuvad pigem üldisi suuniseid kui et nõuavad konkreetseid samme, siis esindavad nad ikkagi arusaama, et sugude kujutamine on üks otsustavamaid elemente meediapoolses reaalsuse representatsioonis, ning tunnistavad vajadust arendada ja mitmekesistada meediasisu.

Kuna sellega muutus teema rahvusvaheliselt oluliseks ja sisenes avalikku diskussiooni, siis on mitme riigi ringhäälingud avastanud selle reaalsuse, analüüsides oma saateid ja auditooriume.

Projekti kaasfinantseerija oli Euroopa Komisjoni neljanda kogu tegevusprogramm naistele ja meestele võrdsete võimaluste tagamiseks. Ühiskond muutub — meedia mitte? Põhja-Euroopa televisioonides tehtud sugude kujutamise uuringute tulemused Siinkirjeldatud muutused peaksid näitama Euroopa ringhäälingutele, et meie ühiskond muutub, ja mitte ainult sotsiaaldemograafiliselt, vaid ka selles osas, et avalikkus tunneb muret soo kujutamise viiside üle meedias.

Näiteks Soomes on naised traditsiooniliselt olnud avalikus sfääris hästi esindatud. Kuid YLE Antud tulemus on lähedane 71 riigi keskmisega, vastavalt Eesmärk oli teada saada, kas ja kuidas antud ringhäälingud, kellel on sarnased filosoofiad ja kultuurilised taustad, erinevad üksteisest soo kujutamise vallas. Kokku analüüsiti tundi projektis osalejate prime-time saateid.

Oluline on ka vanuse faktor: mida noorem on naine, seda on suurem on võimalus, et ta on teleekraanil. Miks peaks meedia muutuma? Et ellu jääda. Kas need tulemused on olulised? Vastus on jaatav traditsioonilises feministlikus mõttes, sest need tulemused näitavad, et meedia ei peegelda sotsiaalset reaalsust. Kuid see pole piisav argument ringhäälingu jaoks, rääkimata saatetegijast, kel tähtaeg kukil. Kuid on olemas ka argument, mis aitaks saadetetegijatel need takistused ületada — nimelt rahulolevate tarbijate äriliselt motiveeritud otsingud.

Nii nagu ka teised avalik-õiguslikud ringhäälingud, mis tunnevad muret meediaturgude ja auditooriumide fragmenteerumise pärast, on YLE uurinud erinevate nais- ja meesauditooriumide tunnusjooni ja eelistusi nt.

Need uuringud näitavad, et sugude mitmekesine kujutamine annab tulemuseks vaatajatele ja kuulajatale haaravama saate. Teleuudiste vaatajate fookusgrupi uuring Aslama näitas, et auditooriumid on väsinud standardiseeritud keskklassi keskmises vanuses meestest uudistes ja nad hindaksid avaramat lähenemist, mis seostaks uudiseid paremini vaatajate igapäevaeluga.

Teine YLE tellitud prime-time saadete ja nende auditooriumide uuring Nikunen et al. Siinne õppetund on, et mitte ainult ühiskonna struktuurid pole kiiremini muutunud kui nende representatsioon meedias, vaid et ka erinevate auditooriumide maitse soo kujutamise suhtes tundub olevat vähem traditsiooniline kui saated.

Kuna avalik-õiguslikku ringhäälingut ootab ees järjest kasvav konkurents ja turgude rahvusvahelistumine, ja kuna auditooriumid on samaaegselt jagunenud väiksemateks segmentideks, kes võivad valida järjest suurema arvu kanalite ja saadete vahel, siis on avalikus arutelus tõusnud teemaks maksumaksja taskust finantseeritava meedia õigustatus üldse.

Edu sõltub mitmekesisusest, kui võrdluseks on kommertsringhääling. Siin võiks kasu olla avalik-õigusliku ringhäälingu mitmekesisuse ja kui mees on korge traditsioonidest, mida saaks rakendada kui vahendeid nii laiale kui kitsale auditooriumile meeldimiseks, seades sugude õiglase representeerimise esikohale. Õppevahendi juurteks on tugev võrdsuse ja mitmekesisuse poliitika ning Põhja-Euroopa avalik-õigusliku ringhäälingu seadus; õppevahend annab märku naiste ja meeste vildakast representeerimisest tänapäeva meediatoodangus; õppevahend tunnustab soo mitmekesise representeerimise väärtust kui üht kvaliteedi kriteeriumi avalik-õiguslikus ringhäälingus.

Kuid kõik see ei muutu automaatselt saate kõrgemaks kvaliteediks, mille rõhuasetus on sugude õiglasel kujutamisel. Palliga liikudes seda põrgatatakse või veeretatakse.

Eelistatakse põrgatamist kui paindlikumat liikumisviisi. Põrgatatakse ühe käega, vajadusel käsi vahetades. Põrgatamine ja ühes ka liikumine palliga lõpeb, kui mängija võtab palli kahte kätte või kui pall puudutab mõlemat mängija kätt vahepeal maad puudutamata. Erand tehakse, kui mängija ebaõnnestub ja nii-öelda pudistab palli.

Pudistamine on oskamatu palli põrgatamine, mis toimub kogemata. Õigus uuesti palli põrgatada tekib pärast kaasmängija palli valdamist. Peatumine saab toimuda kahel viisil. Peatumine hüppelt leiab aset, kui mängija lõpetab oma liikumise hüppega ja maandub kahele jalale samal ajal. Sel juhul, küll põrgatusõiguseta, valib ta tugijala ja võib soovi korral pöörelda. Teisel juhul kasutab mängija sammpeatust ehk õigust teha põrgatuse lõppemise järel kaks sammu. Sel juhul tekib peatunud mängijale automaatselt tugijalg liikumissuunas vaadates tagumine ja ta võib soovi korral ümber selle pöörelda.

Mängija võib palli sööta mõlema või ühe käega. Niisamuti võib ta visata korvile ühe või mõlema käega. Ajareeglid ja aja kasutamine mängus[ muuda muuda lähteteksti ] Korvpalli määrustik sisaldab mitmeid piiranguid võistkondade ajakasutusele mängu jooksul.

Ajalised piirangud on reeglites osaliselt nimetatud eraldi punktidena, osaliselt aga välja toodud teiste punktide täiendusena. Eraldi punktidena on nimetatud 24 sekundi, 8 sekundi ja 3 sekundi reeglit, mistõttu järgnevas kannavad need oma pärisnime "reegel". Ülejäänuid on siinkohal nimetatud piiranguks.

Mängu normaalaeg koosneb neljast minutilisest veerandajast. Neist kahe esimese vaheaeg on 2 minutit ning kolmanda ja neljanda veerandaja vaheaeg on samuti 2 minutit. Esimest ja teist veerandaega nimetatakse kokkuvõtvalt esimeseks poolajaks ning ülejäänuid teiseks poolajaks. Poolaegade vaheaeg on 15 minutit. Täiendava ajana kasutatakse lisaaegakui normaalaja lõpul on punktiseis viigiline.

Lisaaja pikkus on 5 minutit. Igale lisaajale eelneb kaheminutiline vaheaeg.

The Great Gildersleeve: Disappearing Christmas Gifts / Economy This Christmas / Family Christmas

Lisaaegu kasutatakse, kuni võitja on selgunud. Nii normaalajal kui ka lisaajal peatatakse aja lugemine määruste rikkumise ja palli korvi langemise korral. Mängitakse nn seisvat aega. Aeg käivitatakse kohtuniku märguande peale.

Korvpalliorganisatsioonid[ muuda muuda lähteteksti ] Ülemaailmset korvpallialast tegevust juhib alates

Jooksvat aega ehk olukorda, kus mänguaeg peatatakse vaid veerandaegade lõpul, FIBA reeglites ei lubata. Võistkonna peatreener esitab mängust osa võtvate mängijate ja treenerite nimed ja numbrid vähemalt 20 minutit enne mängu algust mängu sekretariaadile.

Rikkumise korral kindlat sanktsiooni määratud ei ole. Samas võib täiendava sanktsiooni kehtestada võistluse korraldaja. Võimalik on näiteks rahatrahv. Võimalik on ka mängule mitte lubamine, ehkki selline piirang eeldab tavaliselt turniirist osavõtjate kokkulepet.

Punkti eesmärgiks on sekretariaadi töö lihtsustamine, sest kiirustades mängijate nimede protokolli kandmine põhjustab eksitusi. Viimast eriti võõrapäraste nimede puhul.

Andmed tuleb küll esitada 20 minutit enne mängu algust, kuid nende allkirjaga kinnitamine võib viibida kuni 10 minutini enne mängu algust. Allkiri kantakse mängu protokolli. Praktikas on siiski tavaline, et andmed esitatakse ja kinnitatakse samal ajal. Võistkond, kes ei ole pärast mängu väljakuulutatud algust 15 minuti jooksul kohale jõudnud, loetakse kaotanuks. Võistkonnale arvestatakse loobumiskaotus. Võistkond, kes aja lõppedes ei soorita viset korvile, peab palli loovutama vastasvõistkonnale.

Iga kord kui palli valdav võistkond vahetub, lülitab ta seadme lugema uut 24 sekundi pikkust aega.

Tolmusest maanteest pisut eemal tara ääres suristab trimmeriga jässakas mees, ise kõrisõlmeni heinapurune, kaitsev mask peas.

Ees- ja tagaala lahutab keskjoon. Selle reegli puhul on levinud väärtõlgenduseks arusaam, et reegel kehtib vaid pärast palli audist mängupanekut.

Reegli rikkumisel antakse pall vastasele. Vabaviske tegemisel kehtib 5 sekundi piirang 5 sekundi piirang.

Naised ihkavad linna: tuhanded mehed on jäänud maal pruudita ja laste arv aina väheneb

Viie sekundi piirang on seotud vabavisete, palli audist mängu paneku ja mängija paigal seismise ajalise piiramisega. Vabavise sooritatakse 5 sekundi jooksul. Aja lugemine algab palli mängijale ulatamisest ja lõpeb palli käest lahkumisega. Mängija, kes hoiab palli kauem kui 5 sekundit, rikub määruseid ja pall antakse vastasele.

Audi sissevise tuleb sooritada 5 sekundi jooksul. Aega loetakse mängijale palli ulatamisest kuni hetkeni, mil palli puutub teine mängija. Palli oma valdusesse saanud mängija peab palliga põrgatades liikuma, selle edasi söötma või peale viskama 5 sekundi jooksul. Hoides palli kauem kui 5 sekundit, rikub mängija määruseid ja pall antakse vastasele. Mängija võib kolme sekundi alasse naasta, olles sealt 3 sekundi jooksul lahkunud.

Erandina ei loeta määruste rikkumiseks olukorda, kus ründav mängija küll püüab alast lahkuda, kuid ei saa seda teha, näiteks siis, kui ta on kaitsemängijate vahele surutud. Täiendavalt on reeglites ka soovitusliku iseloomuga ajapiirangud. Nende rikkumine otseseid sanktsioone ette ei näe ja need on mõeldud mängu sujuva kulgemise soodustamiseks.

Soovituslik ühe mängija välja vahetamisele kulutatav aeg on 30 sekundit ning väljakul arstiabi andmise soovituslik aeg on 15 sekundit. Vead[ muuda muuda lähteteksti ] Korvpallis on mitmeid määrusterikkumisi, mida tuntakse vea nime all.

Vigadeks ei nimetata kõiki määruste rikkumisi, vaid ainult neid, mida määrustikus vigadeks nimetatakse. Tuntakse isiklikku viga, kahepoolset viga, ebasportlikku viga, tehnilist viga ja diskvalifitseerivat viga. Vigadeks nimetatud rikkumised erinevad teistest rikkumistest selle poolest, et need seotakse mänguprotokollis iga mängijaga personaalselt.

Iga mängija võib teha kõige rohkem 5 viga, kusjuures isiklikud, ebasportlikud ja tehnilised vead liidetakse. Viienda vea saanud mängija peab mängust lahkuma ning ta ei saa kestvas mängus enam osaleda, aga võib osaleda järgmistes mängudes.

Vigade arvuga on seotud ka võistkonna vigade lugemine. Võistkonna vigadeks on kõigi ühe võistkonna liikmete poolt tehtud vead. Kui võistkonna vigade arv ühel veerandajal ületab 4, määratakse iga järgmise isikliku vea eest karistuseks alati vabavisked.

Kuni nelja võistkondliku vea korral määratakse vabavisked vaid siis, kui isiklik viga tehti korvile viskamise pealeviske takistamisel. Isiklikuks veaks loetakse mängija kehalist kontakti vastasega, mis annab talle ebaausa eelise.

Korvpalli mängitakse piiratud ruumis liikudes, mistõttu iga kehakontakti ei loeta veaks. Isikliku vea määramisel on keskseteks teguriteks silindri ja vertikaalsuse põhimõte kehakontakti põhjustaja määramisel ning loetelu korvpallis keelatud tegevustest. Isiklik viga määratakse ründavale ja kaitsvale mängijale erinevatel alustel, kusjuures palliga ründavat mängijat vaadeldakse teatava erandina. Isiklik viga on korvpallis kasutatavatest vigades kõige sagedamini määratav viga.