Kuidas valida liikme suurus

E-äriregistri toimingute osas saate toimingute tegemisel ilmunud tõrgete korral kohe nõu küsida registri infotelefonilt või e-kirjaga aadressilt rik. Seega, kui äriregistris oleva juhatuse tähtaeg on lõppenud, kuid üldkoosolek ei ole uut juhatust valinud, siis näiteks panga, menetlejate silmis on registris olevad juhatuse liikmed siiski aktsepteeritavad kui juhatuse liikmed, kuid juriidilises mõttes kohtus ei ole neil enam volitusi. Kui teil on idee, mille realiseerimiseks vajate rahastamist ning samas ei ole huvitatud MTÜst, siis kasulikum oleks liituda tegutseva MTÜga kasusaaja rollis ning jagada nendega oma ideed. Ettevõtja portaali kaudu sihtasutust asutada ei saa. Vastutuse piiramise keeld Põhikirja säte, mis piirab liikmete vastutust mingiks ajaks või mõne liikme kohustusi, on tühine.

Väljaastumisõigust ei saa täielikult välistada ega teha seda ebamõistlikult raskeks. Sellisel juhul peab liige tasuma ühistule käesoleva seaduse §-s 17 sätestatud hüvituse.

Väljaastumisavaldus 1 Ühistust väljaastumiseks peab liige esitama juhatusele kirjaliku avalduse.

Nendes pensionifondides on sinu raha fondivalitseja äririskide vastu täpselt samamoodi kaitstud nagu Tuleva pensionifondides.

Avaldus tuleb esitada vähemalt kolm kuud enne väljaastumist. Väljaarvamine 1 Liige arvatakse ühistust välja seaduse või põhikirjaga ettenähtud alustel. Liikme võib vaatamata põhikirjaga ettenähtule arvata välja mõjuval põhjusel, milleks on eelkõige seaduse või põhikirja nõuete oluline rikkumine, üldkoosoleku, juhatuse või nõukogu otsuste oluline täitmata jätmine, samuti ühistu maine või huvide oluline kahjustamine.

Teates peab olema märgitud ühistust väljaarvamise põhjus ja alus. Põhikirjaga võib ette näha edasikaebamise lühema tähtaja, mis aga ei või olla alla kahe nädala. Näiteks: Eesti inimesed hoidsid ainuüksi eelmisel aastal kokku 1,5 miljonit eurot, sest Tuleva ettepanekul keelas riik fondivalitsejatel võtta inimestelt pensionifondi vahetamise eest kõrget tasu.

Saatsime allkirjaga riigikokku ettepaneku reformida teise pensionisamba väljamaksed, et inimesed saaksid raha kasutada väiksemate kuludega ja tegelikest vajadustest lähtuvalt. Me ei korralda pikette ega loobi tühja kriitikat. Oleme otsekohesed, analüüsime probleeme ja pakume konstruktiivseid lahendusi.

KKK – MTÜ asutamine ja tegutsemine

Tuleva on sotsiaalne ettevõte, mille eesmärk on teenida liikmetele tulu. Tuleva idee on, et inimesed ise koguvad koos oma tuleviku jaoks raha, kasutades kaasaegseid tehnoloogiaid ja jättes kõrvale nii palju vahemehi ning lisakulusid kui võimalik. Liikmeboonus on algul hästi tilluke, aga kasvab koos pensionivara kasvuga.

Boonus kantakse sinu isiklikule kapitalikontole Tulevas. Sellega kasvab sinu osalus Tuleva omakapitalis ja see osalus teenib omakorda tulu.

Kui Tuleva areneb, meie fondide maht kasvab ja loome uusi investeerimistooteid, teenib ühistu kasumit ja kasumi jagame liikmete vahel, nii nagu põhikirjas kokku lepitud.

Nagu ettevõtlustuluga ikka — see sõltub sellest, kui hästi meie ühisel ettevõttel läheb. Juhatus 1 Juhatus on osaühingu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib osaühingut.

MTÜ likvideerimine

Juhatuse liige ei pea olema osanik. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Põhikirjas võib ette näha muid isikuid, kes ei või olla juhatuse liikmeks. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul.

Juhatuse esindusõigus 1 Osaühingut võib kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad osaühingut mitmekesi või ühiselt.

Milleks me liitumistasu kasutame?

Kolmandate isikute suhtes kehtib ühine esindus ainult siis, kui see on kantud äriregistrisse. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes. Osanike nimekiri 1 Juhatus peab osanike nimekirja, milles tuleb näidata osanike nimed, aadressid ja isikukoodid, viimaste puudumisel sünnikuupäev, -kuu ja -aasta. Kas on võimalik asutada MTÜ nii, et ainult minul üksi on kõikides küsimustes otsustusõigus ning liikmed otsustada ei saa?

Mittetulundusühingu liikmetelt hääleõigust ära võtta ei saa, see oleks vastuolus kehtiva MTÜSga. Seaduse järgi on mittetulundusühingu kõrgeim võimuorgan liikmete üldkoosolek, kus igal liikmel on hääleõigus MTÜS § 18 lg 1, § 21 lg 5.

Erinevate osaluste suurustega osanike õigused

Ainuke võimalus saada endale suurem otsustusõigus MTÜ tegemistes, on jätta teine asutajaliige välja juhatusest ja põhikirjas anda võimalikult palju otsustusõigust juhatuse pädevusse. Vaatamata sellele jääb kõrgeimaks võimuorganiks MTÜs ikkagi selle liikmete üldkoosolek. MTÜS § 18 lg 2. Mis vahe on usuühingu ja kultuuriühingu registreerimisel? Kultuuriga tegeleva ühingu asutamine ja registreerimine toimub vastavalt MTÜSle ja ei oma mingeid erisusi võrreldes teiste valdkondade MTÜde registreerimisega.

Usuühingu asutamine toimub vastavalt kirkute ja koguduste seadusele. Selle seaduse järgi on usulised ühendused kirikud, kogudused, koguduste liidud ja kloostrid ning välislepingu alusel tegutseva kiriku institutsioonid, mille põhitegevus on oma usu tunnistamine ja viljelemine, eeskätt jumalateenistuste, usuliste koosolekute ja talituste vormis, ning usutunnistusekohane või oikumeeniline moraali- eetika- haridus- kultuuri- diakoonia- sotsiaalse rehabilitatsiooni alane või muu tegevus väljaspool kirikule või kogudusele iseloomulikke usuliste talituste ja teenistuste vorme.

Usulise ühenduse nimi peab olema kirjutatud ladina tähtedega ja sisaldama vastavat sõna — kirik, kogudus, koguduste liit või klooster — ning selgelt erinema teistest mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud juriidiliste isikute nimedest ega või olla eksitav tegevuse eesmärgi, ulatuse ega õigusliku vormi osas.

Osaniku häälte arv 1 Osaniku häälte arv peab olema võrdeline tema osa suurusega.

Usulise ühenduse põhikirjas võib ette näha erisusi mittetulundusühingute seaduses liikmeskonna ja juhtimise kohta sätestatust, kui need tulenevad usulise ühenduse ajalooliselt väljakujunenud õpetusest ja struktuurist. Usuühingu registreerimise käik äriregistris on enamuses sama kui tavalistel mittetulunudühingutel, erandina tuleb kirikusse või koguduste liitu kuuluda sooviv kogudus asutada ja tema juhatus valida vastava kiriku või koguduste liidu põhikirja alusel, kui nimetatud põhikiri ei näe ette koguduse iseseisva põhikirja vastuvõtmist.

Kirikusse kuuluv klooster asutatakse vastava kiriku põhikirjaga ettenähtud korras. Registrisse kantakse kogudus, kuhu kuulub vähemalt 12 täisealist teovõimelist liiget. Mida seejuures silmas pidada?

1. Põhikirjaga võib ette näha, et liikme mittevaralised õigused lõpevad väljaastumisel või väljaarvamisel.
2. Ettevõtte osanike õigused — Millised ja kuidas?
3. Artiklist leiad enam levinud küsimused ja vastused MTÜ asutamise ja tegutsemise kohta.
4. Aktsiaselts – Vikipeedia

Põhimõtteliselt on võimalik MTÜ nii asutada, et selle liikmeteks on eraisik ja tema ettevõte ehk juriidiline isik. Seda, kas selline MTÜ asutamine on negatiivne või positiivne ja kas see edaspidi näiteks MTÜ projektitaotlusi mõjutab, saab vaadata mitmeti.

Oluline on ka see, mis on loodava MTÜ eesmärk ja kes on sihtgrupp, kelle jaoks tegutsetakse. Kui aga näiteks on plaanis KÜSKst toetust taotleda, siis neilt ettevõtja te mõju all olev MTÜ seda kahjuks teha ei saa — teil on üheks kahest liikmest OÜ ning taotlemine seega välistatud.

Kõik rahastajad jällegi ei jälgi seda liikmelisust nt hasartmängumaksu nõukogu. Aga olgu veelkord märgitud, et need küsimused kerkivad eelkõige esile siis, kui soovite teha laiemale sihtgrupile suunatud tegevusi.

Kas 3-liikmeline rokkbänd saab asutada MTÜ? MTÜ saab Kuidas valida liikme suurus palgata töötajaid ja neile tasu maksta. Esinemiste eest tasu saamine ja bändiliikmetele tasu maksmine peab olema kooskõlas raamatupidamise ja maksuseadustega. Siit tekibki küsimus, kas selline bänditegevus on üldse MTÜ valdkonda kuuluv või on see hoopis äritegevus?

Miks te soovite luua just kodanikuühenduse — MTÜ? Kui MTÜ eesmärk on ainult teenuse pakkumine esinemine ja selle eest tasu saamine, mis jagatakse omavahel, siis mis on teie MTÜle oluline laiemale avalikkusele suunatud tegevus ja mil moel teie tegevus aitab kaasa kodanikuühiskonna arengule?

Ainult bändiga esinemine sobiks pigem äritegevusena — osutate muusikalist teenust ja maksate oma töötajatele bändiliikmetele teenitud tuludest palka. MTÜ asutamisel ei ole bändidele eraldi vorme.

#006 õpilasesindus: Kuidas saan ise kooli paremaks teha?

Kõik dokumendid on samad, mis ükskõik millise MTÜ asutamisel. Soov on registreerida Eestis üks rahvusvaheline festival.

Tulundusühistuseadus (lühend - TÜS)

Kuna osa festivalist toimub kord aastas ka siin, siis peame vajalikuks see ka siin registeerida. Kuna organisatsiooni ametlikud asutajad ei ole eestlased, kas on võimalik siiski see teha nende nimele? Kui on, siis milline näeb välja nende allkirjastamise protsess? Kas on võimalik teha seda kõike ka mitteelektrooniliselt, st saata leping neile ja siis tagasi?

Sinu liitumistasu aitab läbimõeldud, suure mõjuga ideed otsustajateni viia.

Või oleks siiski mõttekam variant, mille puhul on ühingu eesotsas eestlased ja kogu asjaajamine oleks võimalik teha elektrooniliselt? Kui üritus toimub siin kord aastas, siis kuidas peaks määratlema majandusaastat? Mittetulundusühingu asutamiseks on vaja vähemalt kahte asutajaliiget, nendeks võivad olla nii Eesti kui ka välismaa kodanikud. Kui näiteks Prantsusmaa kodanikud soovivad asutada ise MTÜ Eestis, tuleb seda teha samade asutamisdokumentidega, mis Eesti kodanikelgi.

Asutajate allkirjad tuleb dokumentidel aga tõestada notariaalselt. Samuti tuleb eestikeelsed dokumendid tõlkida prantsuse keelde Kuidas valida liikme suurus tõlge peab olema notariaalselt kinnitatud ehk prantslased peavad aru saama, millele nad alla kirjutavad.

Dokumendid tuleb saata postiga, elektroonselt prantslased Eestis MTÜd asutada ei saa. MTÜ juhatuses peavad vähemalt pooled liikmetest olema Eesti kodanikud, Euroopa majanduspiirkonna riikide või Šveitsi kodanikud.

Eelnevat arvesse võttes on loomulikult lihtsam, kui MTÜ asutavad eestlastest asutajad, kui see on teie koostööpartneritele vastuvõetav. Samuti on eestlastest MTÜ juhatusega lihtsam Eestis toimuvat üritust korraldada. Festivali korraldamise tingmusi, poolte osalust ja panustamist saab kokku leppida ka koostööleppe või muude lepetega. Tuleks mõelda, kas uue juriidilise isiku MTÜ loomine on ühe festivali korraldamiseks ikkagi vajalik? Võib-olla saab kasutada juba mõnda olemasolevat ühingut, kes on ka festivali korraldamisse kaasatud?

Majandusaasta on soovitav määrata nii, et ürituse ettevalmistuse ja toimumise aeg jääksid kõik ühte majandusaastasse. MTÜ asutamiseks on vajalik minimaalne liikmete arv kaks. Kuidas moodustatakse sel juhul juhatus? Kui algul on kapital väike, kas tuleb vara ka kohe jaotada?

Kuidas see protsess käib, mis nõuded peavad olema täidetud, et MTÜ asutada? MTÜ asutamiseks on vaja vähemalt kahte eraisikut või juriidilist isikut, kes MTÜ asutamiseks sõlmivad asutamislepingu.

Juhatuse ja üldkoosoleku pädevused

Neid nimetatakse MTÜ asutajaliikmeteks. Juhatuse liikmed või liige juhatus võib olla ka üheliikmeline võivad olla valitud asutajaliikmete seast, MTÜ liikmete seast või siis väljaspoolt. Juhatuse liige ei pea tingimata MTÜsse kuuluma. MTÜ alustamisel tuleb esialgu ainult põhikirjas ära märkida, kuidas kavatsete MTÜ tegevuse lõpetamisel vara jagada.

Võite jagada vara oma ühingu liikmete 20 suvekuuna liige või anda selle üle samadel eesmärkidel tegutsevale MTÜle või kohalikule omavalitusele või kellelegi teisele, nii nagu asutajaliikmed otsustavad. Kümme ühendust soovivad asutada katusorganisatsioonina MTÜ. Kuidas oleks seda kõige mõistlikum teha, et saaksime kõik vajalikud allkirjad antud? Kui asutajaid on palju, siis võite kokku kutsuda asutamiskoosoleku, mille protokollite oma ühenduse ajaloo säilitamiseks.

Koosolekul saate ka kokku leppida, keda nimetate omalt poolt asutajateks, kes võivad ettevõtjaportaalis esitada asutamisdokumendid ja avalduse. Hea on, kui asutajad kattuvad juhatuse liikmeks nimetatavate isikutega, kuna avalduse peavad ettevõtjaportaalis allkirjastama kindlasti ka juhatuse liikmed. Tahan tegutseda valdkonnas, mis minu planeeritavate tegutsemismahtude juures ei ole kasumlik ja tõenäoliselt mingit suurt tulu mulle selle tegevuse tulemusel ka ei Kuidas valida liikme suurus.

Lähtuma peab siiski ideoloogiast ning loodava organisatsiooni eesmärgist ja tegutsemispõhimõtetest. On väikseid elustiili ettevõtteid, mis tegutsevad väga väikeste mahtudega, aga kuna põhitegevuseks on ettevõtlus ja eesmärgiks ettevõtlustulu saamine, siis MTÜ vormis tegutsemine ei ole siiski korrektne. Kui aga eesmärk ei ole tulu saamine, vaid mõne ühiskondliku eesmärgi täitmine, siis oleks õigem variant mittetulundusühenduse asutamine.

Tulundusühistu Tuleva põhikiri

Kas korteriühistu tegevust reguleerib mittetulundusühingute seadus? Korteriühistu on mittetulundusühingu eriliik, mille tegevust reguleerivad korteriühistuseadus ning mittetulundusühingute seadus.

Vastuolu korral kehtib korteriühistuseadus. Korteriühistud kantakse koos teiste mittetulundusühingutega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse. Korteriühistu asutamine toimub mittetulundusühingute seaduses ettenähtud korras korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub korteriomandi eseme mõtteliste osade kaudu suurem osa ehitisest ja maatükist.

Asutamislepingut ei sõlmita. Seega tuleks arusaamatuste vältimiseks ettevõtte juhtimisega seotud teemad võimalikult selged ja neutraalsed hoida. Raha tõttu on paraku parimad sõbradki lootusetult tülli pööranud, sugulastest rääkimata. Juhatuse ja üldkoosoleku pädevused Igapäevase äritegevusega seotud otsuseid teeb äriühingu juhatus.

Osanike osaluste suurus muutub oluliseks siis, kui vaja on läbi viia osanike üldkoosolek ja strateegilisi otsuseid vastu võtta.

Reaalses elus ja eriti väiksemates ettevõtetes muidugi elu nii must-valge ei ole. Tihtilugu on kas kõik või mõned osanikud neist juhatuse liikmed ja igapäevase tegevusega seotud ning vastavalt ka omavahelised suhted komplitseeritumad. Juhatuse koosseisu peaks kuuluma siiski vaid need osanikud, kes igapäevase juhtimisega tegeleda tahavad ja vastutust kanda soovivad.

Passiivne juhatuse liige ei maksaks olla. Oma õigusi sa ei rakenda, aga vastutust kannad teistega võrdselt. Juhatuse liikmete arv on enamastisuurtes ettevõtetes suuremgi.

Üldkoosolekul võib hääletada elektrooniliselt või posti teel, kui see on põhikirjas ette nähtud. Kui juhatus või nõukogu korraldab üldkoosoleku, määrab selle päevakorra nõukogu.

Mitme juhatuse liikme korral valitakse juhatuse esimees, kelle sõnaõigus on kõige suurem. Teised tegelevad peamiselt oma valdkonnaga — nt müügi, põhitegevuse, finantsküsimustega. Üldkoosoleku pädevusse kuuluvad suuremad, mitte-igapäevased otsused — näiteks aastaaruande kinnitamine, juhatuse määramine, põhikirja muutmine, osakapitali muutmine jne.