Ekspertide arvamused liikme suurendamiseks, Account Options

Sellist laadi eesmärgipärast mõtlemist või soovmõtlemist nimetatakse tihti motiveeritud arutlemiseks. Kultuur — ja võib-olla inimene kui liik — on tekkinud info jagamise ja talletamise tulemusena. Tasub tähele panna, et kõik need põhjendused, miks eksperte mitte usaldada, on seotud tõega.

Asjatundlikkuse piire saab ületada kahel viisil. Esiteks siis, kui ekspert esitab väiteid, mis kuuluvad tegelikult mingi teise eksperdi valdkonda. Teiseks siis, kui ekspert esitab väiteid, mis ei kuulu ühegi eksperdi valdkonda. Samamoodi võib näiteks majandusteadlane öelda, et me peame valima poliitika x, selleks et saavutada eesmärki y.

Aga kui majandusteadlane väidab, et me peaksime valima poliitika x tout courtsiis ta ületab oma ekspertiisi piire.

Samamoodi võib kahelda, kas mingi ekspert või nende kogum on ausameelne — meil võib olla alust arvata, et eksperdil on motivatsioon oma tegelikku hinnangut mitte esitada. Ekspert — või ekspertide kogu — võib olla süstemaatiliselt kallutatud näiteks majanduslike või poliitiliste huvide tõttukogudes ja hinnates informatsiooni viisil, mis teenib kellegi huve.

Lisaks tuleb silmas pidada, et kihutamise puhul ei ole nõutav mitte naturalistlik, vaid psüühiline ehk hüpoteetiline kausaalsus kihutamise ja teotahtluse tekkimise vahel. KarS § 22 lg 2 mõttes ei ole võimalik kallutada isikut, kellel on põhiteo tahtlus juba olemas. Samas võib vastutus kihutamise eest kõne alla tulla siis, kui teootsuse juba langetanud isikut kallutatakse panema toime tema poolt kavandatuga võrreldes oluliselt teistsugust kuritegu nn ümberkihutamineaga ka siis, kui kallutamine on suunatud algses teootsuses sisalduva ebaõigussisu olulisele suurendamisele nt veenab kihutaja täideviijat võtma varguse käigus ära kavandatud ühe asja asemel kümme asja. Jätkuva süüteo korral on kihutamisega KarS § 22 lg 2 mõttes tegemist ka siis, kui täideviija tahtlust hoitakse pärast esimest osategu üleval, kallutades teda toime panema täiendavaid osategusid, mida isik muidu ei oleks toime pannud. Lähtudes KrMS § lg 1 p-st 3 tulenevast aktiivsest rollist materiaalõigusliku olukorra väljaselgitamisel, peab kohus sellises olukorras eeskätt kontrollima, kas süüdistatava käitumine vastab kaasaaitamise tunnustele või mitte.

See ekspert või ekspertide kogu on enamasti motiveeritud seda kallutatust ühtlasi mitte-ekspertide eest varjama kas siis teadlikult või mitte.

Ka sellisel juhul on meil loomulikult alust eksperte mitte usaldada. Tasub tähele panna, et kõik need põhjendused, miks eksperte mitte usaldada, on seotud tõega.

Nad kirjeldavad olukordi, kus eksperte või neid, kes näivad ekspertidena usaldades ei ole tõenäolisem, et meie omandatud arvamused osutuvad tõesteks, st olukordi, kus eksperdi ja tõe vaheline seos on ühel või teisel põhjusel katkenud.

Towards the Cleantech

Sellisena on need täiesti asjalikud argumendid mingite konkreetsete ekspertide või ekspertide kogude usaldamise vastu, aga tuleb tähele panna, et nad ei sea kuidagi kahtluse alla eksperdi mõistet ennast. Tõsi, vahel ei ole need, kes ekspertidena näivad, tegelikult eksperdid. Eksperdid võivad olla süstemaatiliselt kallutatud.

Vahel eksperdid valetavad.

– Riigi Teataja

Eksperdid kalduvad oma ekspertiisi piire ületama. Me ei saa kunagi olla täiesti kindlad, et ekspert, keda me usaldame, meie usaldust ei reeda. Risk saada reedetud kuulub alati usaldamise juurde. Erinevalt mõnest teisest usalduse tüübist on usaldus ekspertide vastu vältimatu, aga me ei pea usaldama ega tohi usaldada eksperte pimesi, me peame olema intellektuaalselt valvsad. Õnneks on meil terve hulk kriteeriume, mis võimaldavad usaldust vähem pimedaks muuta.

Siin võiks muidugi vastu väita, et peamine ekspertide valdkond — teadus — on muutunud niivõrd kompleksseks, et sellel, kes ei ole teadlane s. Tegelikult on mitteekspertide kasutuses terve hulk erinevaid kaudseid vahendeid, et tuvastada, kas keegi on ekspert või mitte, [19] mitte-eksperdid saavad hinnata argumente, mida ekspert esitab oma vaadete kaitseks ja rivaalide kritiseerimiseks, nad saavad teha kindlaks, kas eksperdil on akadeemiline tunnustus selles valdkonnas, kus ta sõna võtab, kas teised eksperdid võtavad teda tõsiselt jne.

Ka ekspertkonsensuse kindlaks tegemine ei ole ületamatult Tosta tugevust liikme suurendamiseks, kui lugeda näiteks metaanalüüse ja raporteid. Mis kõige märkimisväärsem — paljudes väga Ekspertide arvamused liikme suurendamiseks valdkondades ei ole mitteekspertidel olnud mingit probleemi teadusliku konsensuse kindlaks tegemisel ja sellele tuginemisel.

Nagu öeldud: nii USA-s, Euroopa Liidus kui ka Eestis on näiteks teaduse kui institutsiooni usaldusväärsus kõrge ning ei paista, et väga paljud eeldaksid, et me ei tohiks põhimõtteliselt eksperte usaldada näiteks autonoomiakaalutlustel.

Näiteks Dominic Cummings, üks Brexiti poliittehnolooge, postitas hiljuti oma blogisse nn töökuulutuse, kus ta otsib riigiteenistujateks inimesi, kes oleksid eksperdid poliitika, majanduse ja otsustusteooria vallas.

Cummingsi seisukoht on selgelt see, et senised riigiteenistujad ei ole adekvaatsed eksperdid ja nad tuleks asendada pärisekspertidega.

Küll aga on maailmas ja paistab, et ka Eestis, usalduskriis teatud poliitilise polarisatsiooniga seotud valdkondade nagu kliimateadus ekspertide suhtes. Iseenesest ei ole mingisugust vastuolu selles, et respekteeritakse teadust kui institutsiooni, aga konkreetsete teadusvaldkondade autoriteedis või üksikutes teadlastes kaheldakse. Seega oleks ilmselt mõistlik vaadelda eri ühiskonnagruppide suhtumist eri valdkondade ekspertidesse konkreetselt ja mitte kõnelda üleüldiselt eksperdi surmast.

Vaatleme nüüd veidi lähemalt kriitilist hoiakut kliimateadlaste suhtes. Kliima-skeptikute all pean ma edaspidi silmas nii neid, kes eitavad, et kliima üldse soojeneb, kui ka neid, kes eitavad, et soojenemine on inimtegevuse põhjustatud, aga ka neid, kes arvavad, et tegemist ei ole väga tõsise ohuga — kõik need arvamused lähevad selgelt vastuollu kliimaekspertide konsensusega.

Argumendid, mis sisendavad skepsist kliimateadlaste suhtes, on formaalses mõttes kehtivad st kui nende argumentide eeldused oleksid tõesed, oleks meil alust uskuda ka nende järeldusi. Ekspertidele heidetakse ette kallutatust, konsensuse puudumist, valelikkust või siis lihtsalt asjatundlikkuse puudumist.

1. Aga kui sa seda ei ole, siis vaata, et sa ei riski hooletult sellega, mis on sinu jaoks kõige kallim [st oma hingega].
2. Muut ja tegelikkus liikme suurenemise parast
3. Eesti Ministeeriumitel, mitmetel ametitel ning ekspertide grupil oli täna tähtaeg esitada oma ametlik hinnang Nord Streami taotluse kohta uurimisloa saamiseks Eesti majandusvetes, kuid ekspertide arvamused on lahknevad.
4. Ekspertide arvamused Nord Streami kohta lahknevad | Eesti | ERR

See on ka mõistetav, kliimateaduse kontekstis ei suuda mitteekspert ise tõendmaterjali hinnata. Epistemoloogias eristatakse tavaliselt mingit seisukohta õõnestavat tõendmaterjali seda seisukohta ümberlükkavast tõendmaterjalist. Teine kritiseerib seisukohta, esitades uut tõendmaterjali, mis lükkab seisukoha ümber.

Kliimateadlaste kriitikud esitavad peamiselt õõnestavat tõendmaterjali, mis seab teadlaste autoriteedi kahtluse alla. Nii ei olegi kliimateaduse kriitikud või vaktsineerimisvastased sugugi ebaratsionaalsed nende uskumused antud valdkonna kohta on kooskõlalised. See ei tähenda aga, et nende uskumustega oleks kõik tingimata korras — võib juhtuda ja tihti juhtubkiet nende argumentide eeldused, millele nimetatud uskumused tuginevad, ei ole kuigi hästi põhjendatud või on lihtsalt väärad.

Näiteks keeldutakse kliimateadlaste hoiatusi tõsiselt võtmast, kuna arvatakse, et selles valdkonnas puudub konsensus. Või arvatakse ekslikult, Ekspertide arvamused liikme suurendamiseks kliimaeksperdid kalduvad riskidega liialdama, samal ajal kui on alust arvata, et tegelikult kalduvad konsensusraportid hoopiski riske madalamana esitama.

Näiteks kritiseerivad kliimaskeptikud kliimateaduse avalikku rahastamist arvates, et see toob kaasa teaduse politiseerituseaga teistes teadusvaldkondades selliste rahastamisskeemide juures probleemi ei nähta. Kliimateadlaste väidetelt nõutakse oluliselt kõrgemat tõendatuse määra kui teistesse teadusvaldkondadesse kuuluvatelt väidetelt. Sarnaselt sellele süüdistatakse kliimateadust falsifitseerimatuses, kuigi selle Popperi kriteeriumi alusel võiks kritiseerida tervet rida teisi teadusharusid Popperi enda arvates oli näiteks evolutsiooniteooria falsifitseerimatu.

Falsifitseerimatus ei ole kuigi hea kriteerium tänapäevase teaduse eristamiseks mitteteadusest. Siin on kliimaprobleemi skeptikul aga kasutada veel üks epistemoloogiline vastukäik. Nimelt võidakse väita ja paljud ongi väitnudet see, kas mingi uskumus on õigustatud või mitte, sõltub pragmaatilistest kaalutlustest — ehk mida olulisem küsimus, seda kõrgemat tõendatuse määra on vaja, et uskumus oleks õigustatud.

Kohtulahendite liigitus

Praktiline olulisus tähendab siin kahetist. Mingi väide on praktiliselt oluline siis, kui oleks praktilises mõttes kahjulik seda uskuda juhul, kui see on väär, või kui oleks kahjulik seda mitte uskuda juhul, kui see on tõene.

Kuna kliimaküsimused puudutavad selles tähenduses olulisi väiteid, siis on õigustatud kliimateadlastelt ka kõrgema tõendatuse määra nõudmine. Selle vastukäiguga aga on see probleem, et näiteks kliima soojenemise inimtekkelisuse tõendatuse tase on niivõrd kõrge, et isegi kui kõnealune uskumus on pragmaatilisest aspektist väga oluline, vastab ta ikkagi ka neile kõrgendatud nõudmistele kui me just ei nõua absoluutset kaheldamatust, mida meil ei ole kunagi võimalik saavutada.

Kui väidetakse, et kliimateadlaste puhul pole riskitaseme hindamine piisavalt tõendatud, aga samas kinnitatakse praktiliselt ilma igasuguse tõendmaterjalita, et kohe-kohe leitakse kliimasoojenemisele tehnoloogiline lahendus, siis on selge, et neile väidetele rakendatakse väga erinevaid episteemilisi standardeid.

Sellist laadi eesmärgipärast mõtlemist või soovmõtlemist nimetatakse tihti motiveeritud arutlemiseks. Arutlemine on motiveeritud, kui see on juhitud inimese soovidest ja tahtmistest, hirmudest ja tungidest. Motiveeritud arutluse tulemuseks võivad olla ratsionaalsed uskumused, niivõrd, kuivõrd need uskumused võivad olla kooskõlalised konkreetse inimese teiste uskumustega.

Need uskumused ei ole aga episteemilises mõttes õigustatud, kuna sellist laadi uskumused on tekkinud tõendmaterjali kallutatud hindamise tulemusena. Mis skeptikuid motiveerib? See, et inimesed on riskidest mõtlemisel väga oskamatud, on ammu teada: me alahindame ebakindluse määra; me ülehindame meie jaoks ihaldusväärsete tulemuste tõenäosust; me usume, et suudame mõjutada juhuslikke sündmusi; me hindame kõrgemalt isiklikke kogemusi kui abstraktseid uuringuid jne.

Loomulikult on tegu väga mitmetahulise probleemiga, kus oma osa mängib näiteks sotsiaal meediavälja reostus ja riskiga seonduvate küsimuste politiseeritus. Miks aga ikkagi inimesed kalduvad nii lihtsalt ennast lollitada laskma? Kui avalikus ruumis seostatakse kliima inimtekkeline soojenemine turu reguleerimise Ekspertide arvamused liikme suurendamiseks, siis see, kelle jaoks on vaba turg väärtussüsteemis kesksel kohal, on motiveeritud kliima inimtekkelist soojenemist eitama ning kasutama eri kognitiivseid mehhanisme ekspertkonsensuse kahtluse alla seadmiseks.

Me kaldume ekspertidena nägema — ja omistama neile selliseid tunnuseid nagu ausameelsus ja asjatundlikus — neid, kellega me jagame või arvame end jagavat samu kultuurilisi väärtusi. Ekspertide kohta käivate arutluste puhul näib kehtivat sama, mida on öeldud meie moraali puudutavate arutluste kohta — emotsionaalne koer liputab oma ratsionaalset saba. Kultuuriline tunnetus mängib samasugust rolli nii parem- kui ka vasakpoolsete hulgas.

Tegelikult on konsensus mõlemal juhul täiesti olemas. Me ei tohiks arvata, et ekspert ei ole usaldusväärne lihtsalt sellepärast, et me ei taha eksperdiga sellel konkreetsel juhul nõus olla.

Puhverdatud otsigutulemused

Vastasel juhul kaotab eksperdi institutsioon oma olemasolu ühe mõtte — võimaldada mitteeksperdil muuta oma arvamusi selliseks, et nad on suurema tõenäosusega tõesed. Mida peale hakata? Motiveeritud mõtlemine on lahutamatu osa meie tunnetusprotsessist, mistõttu ei ole alust loota, et me saame sellest lihtsalt vabaneda. Enamik kognitiivseid mehhanisme näiteks eri kallutatused, nagu in-group bias, confirmation bias jne on välja kujunenud teistsuguses keskkonnas kümneid tuhandeid aastaid tagasi, kus grupikuuluvus oli ellujäämise küsimus.

Probleem on pigem selles, kuidas motiveeritud mõtlemise mõju mahendada. Teadusvaldkond, mis sellega tegeleb, nn teaduse kommunikeerimise teadus, on Kaasaegne viis liikme suurendamiseks noor, [39] kuid võimaldab siiski teha teatavaid järeldusi.

Mis kindlasti ei aita, on kliimaküsimuste tõstatamine kontekstis, mis käivitab kultuurilise tunnetuse, tuues sisse märksõnu, mis sisendavad kliimaküsimuste seotust enesemääratlusega.

Praeguseks on enam-vähem selge, et lihtsalt avalikkuse teadmiste suurendamine või ühiskonnaliikmete argumenteerimisoskuse parandamine ei aita. Kultuurilise tunnetuse kontekstis töötab Kahnemani süsteem 2 aeglane, argumenteeriv mõtlemine pigem süsteemi 1 kiire, heuristiline mõtlemine huvides ja selle teenrina. Osa uuringuid näitab, et selline ümberlükkamine võib pigem tekitada soovitule vastupidise efekti ja neid, kes on mingi teadusharu suhtes skeptilised, veelgi skeptilisemaks muuta.

Näiteks need, kes kahtlevad gripivaktsiini efektiivsuses, muutuvad ümberlükkava infoga kohtudes veel kahtlevamaks, [43] kriitika alla langemisel käivituvad eri kaitsemehhanismid, mis võimaldavad meil oma tõekspidamistest kinni hoida. Samas leidub ka uuringuid, mille järgi võib sellisest kummutustööst siiski piiratud määral kasu olla. Raamistamine tähendab siin kontekstis, et sisuliselt samaväärset informatsiooni esitatakse eri viisil gruppidele, mille liikmete väärtushinnangud erinevad.

Näiteks USA kristlastele esitati kliimaohtudega seotud informatsiooni, seostades seda Jumala loodu kaitsmisega. Sellisel juhul oli ekspertkonsensuse respekteerimine adressaatidele palju lihtsam. Alternatiiviks raamistamisele mis on teatud mõttes manipulatiivne on selliste mõtlemisharjumuste kujundamine, mis aitaksid indiviididel oma uskumustega suhestuda justkui distantsilt ning rohkem arvesse võtta seda, et Ekspertide arvamused liikme suurendamiseks milline meie uskumustest võib osutuda vääraks.

Samuti ei ole tagatud, et kõik arvamused ja ettepanekud lähteülesandes ära märgitakse. Lähteülesanne avalikustatakse justiitsministeeriumi kodulehel.

Justiitsministeeriumil on õigus avalikustada ka lähteülesande koostamisel esitatud arvamused ja ettepanekud. Pärast avalikku konsultatsiooni koostatakse saadud tagasiside põhjal läheülesande lõplik versioon. Selle alusel otsustatakse, kas on vaja alustada projekti teise etapi ehk revisjoniga.

Tagasiside üldeesmärk on saada vastus küsimusele, kas revisjoni on vaja ning millistele küsimustele tuleks eelkõige keskenduda. Justiitsministeerium ootab arvamusi ja ettepanekuid Pöördumisi käsitletakse revisjoni lähteülesande koostamise sisendina ning arvamustele ja ettepanekutele ei vastata nagu seda näeb ette selgitustaotlustele ja märgukirjadele vastamise kord.

Justiitsministeerium ei garanteeri, et lähteülesandes kajastatakse kõiki esitatud arvamusi ja ettepanekuid.

TTÜ geoloogia instituut saatis vastusena oma põhimõttelise jah-sõna, kuid teatud tingimustega. Eeltingimuseks muidugi, et uuringuid saaks teha, on see, et kogu kogutav informatsioon edastatakse Eesti teadlastele, nii mereuurijatele kui ka geoloogidele, ning et ka Eesti teadlastel on võimalus uurimisekspeditsioonidel osaleda," rääkis TTÜ geoloogia instituudi direktor Atko Heinsalu.

Ka Tartu ülikooli mereinstituut vastas, et kui peetakse vajalikuks anda Nord Streamile mereuuringuteks luba, siis peaksid olema täidetud teatud tingimused, mis puudutavad uuringute kvaliteeti, metoodikat ja mahtu. Välisminister Urmas Paet ütles, et ekspertide ja ka teiste ametkondade arvamus mõjutab lõplikku otsust valdavalt.