Liikmete mootmed voistlustel

Vahetusi tehakse surnud palli olukorras. Ortoosi kandmisel peab see olema pehmest materjalist. Sekretär on ühtlasi võistluse toimkonna liige. Oliivrohelisega kajastatud asustatud aladel lubatud liikuda üksnes kaardil märgitud teedel. Palli staatus määratletakse selleks, et oleks selge, millal mängija võib palli käsitseda ja millal mitte.

Erivajadustega laste aitamine.

Informeerib mängijaid ja korvikohtunikke vooru algusest ja lõpust vaata peatükk Annab käsu võistkonnaliikmele roboti eemaldamiseks mängust vooru lõpuni peatükis 7. Lõpetab mänguvooru, kui mõlemad robotid on rikkunud punktis 7. Võib auti läinud pallid mängu jooksul ära korjata eeldusel, et ükski robot seda palli hetkel ei käsitle. Võib vajadusel peatada või lõpetada mängu väliste segavate tegurite ilmnemisel. Võib eemaldada võistlusväljakult halvasti käituvaid võistkonnaliikmeid.

Tagab, et pealtvaatajad ei sisene võistlejate alasse vt Väljaku kate. Pärast mängu edastab võistluse korraldajatele mängu tulemuse ja muu olulise info, mis võiks mõjutada võistlustulemust. Peakohtuniku otsused seoses mängu ja voorudega on lõplikud. Peakohtunikul on õigus muuta oma otsust olulise lisainfo ilmnemisel.

Võistlused / Arhitektuurivõistluste juhend

Võistluskorraldus Võistluse läbiviimisel on kasutusel kaks erinevat turniirisüsteemi ehk võistlus toimub hübriidformaadis. Esialgu viiakse võistlus läbi Swiss-system tournament reeglite järgi, kuni selgub 4 parimat võistlejat. Swiss-system tournamenti järgi on esimeses voorus vastasrobot juhuslikult valitud. Kõigi järgnevate voorude puhul pannakse vastamisi robotid, kellel on varasemad võistlustulemused sarnased.

Paaritu arvu võistlejate puhul on võimalik saada ühes voorus "bye", mis tähendab automaatset võitu. Seejärel toimub 4 parima võistleja vahel Double-elimination tournament, mille käigus selgub lõplik pingerida.

Viie Kooli Võistlus

Mängukorraldus Mäng koosneb kolmest põhivoorust erandjuhul kahest põhivoorust, kui mõlemad voorud on võitnud sama robot ja vajadusel kuni kolmest lisavoorust ning vabaviskevooru de st. Mängu võitjaks on rohkem põhivoorude võite kogunud robot, põhivoorude viigi korral esimesena lisavooru võitnud robot ja lisavoorude viigi korral vabaviskevooru de võitja.

Ees- ja tagaala lahutab keskjoon. Selle reegli puhul on levinud väärtõlgenduseks arusaam, et reegel kehtib vaid pärast palli audist mängupanekut.

Reegli rikkumisel antakse pall vastasele. Vabaviske tegemisel kehtib 5 sekundi piirang 5 sekundi piirang. Viie sekundi piirang on seotud vabavisete, palli audist mängu paneku ja mängija paigal seismise ajalise piiramisega. Vabavise sooritatakse 5 sekundi jooksul. Aja lugemine algab palli mängijale ulatamisest ja lõpeb palli käest lahkumisega.

Korvpalli Reeglid

Mängija, kes hoiab palli kauem kui 5 sekundit, rikub määruseid ja pall antakse vastasele. Audi sissevise tuleb sooritada 5 sekundi jooksul. Aega loetakse mängijale palli ulatamisest kuni hetkeni, mil palli puutub teine mängija.

Palli oma valdusesse saanud mängija peab palliga põrgatades liikuma, selle edasi söötma või peale viskama 5 sekundi jooksul. Hoides palli kauem kui 5 sekundit, rikub mängija määruseid ja pall antakse vastasele. Mängija võib kolme sekundi alasse naasta, olles sealt 3 sekundi jooksul lahkunud.

Erandina ei loeta määruste rikkumiseks olukorda, kus ründav mängija küll püüab alast lahkuda, kuid ei saa seda teha, näiteks siis, kui ta on kaitsemängijate vahele surutud. Täiendavalt on reeglites ka soovitusliku iseloomuga ajapiirangud. Nende rikkumine otseseid sanktsioone ette ei näe ja need on mõeldud mängu sujuva kulgemise soodustamiseks. Soovituslik ühe mängija välja vahetamisele kulutatav aeg on 30 sekundit ning väljakul arstiabi andmise soovituslik aeg on 15 sekundit.

Juhend — Libahundi Jälg

Vead[ muuda muuda lähteteksti ] Korvpallis on mitmeid määrusterikkumisi, mida tuntakse vea nime all. Vigadeks ei nimetata kõiki määruste rikkumisi, vaid ainult neid, mida määrustikus vigadeks nimetatakse. Tuntakse isiklikku viga, kahepoolset viga, ebasportlikku viga, tehnilist viga ja diskvalifitseerivat viga.

Vigadeks nimetatud rikkumised erinevad teistest rikkumistest selle poolest, et need seotakse mänguprotokollis iga mängijaga personaalselt. Iga mängija võib teha kõige rohkem 5 viga, kusjuures isiklikud, ebasportlikud ja tehnilised vead liidetakse.

Viienda vea saanud mängija peab mängust lahkuma ning ta ei saa kestvas mängus enam osaleda, aga võib osaleda järgmistes mängudes.

Vigade arvuga on seotud ka võistkonna vigade lugemine. Võistkonna vigadeks on kõigi ühe võistkonna liikmete poolt tehtud vead. Kui võistkonna vigade arv ühel veerandajal ületab 4, määratakse iga järgmise isikliku vea eest karistuseks alati vabavisked. Kuni nelja võistkondliku vea korral määratakse vabavisked vaid siis, kui isiklik viga tehti korvile viskamise pealeviske takistamisel.

• Korvpalliorganisatsioonid[ muuda muuda lähteteksti ] Ülemaailmset korvpallialast tegevust juhib alates
• Korvpalli Reeglid

Isiklikuks veaks loetakse mängija kehalist kontakti vastasega, mis annab talle ebaausa eelise. Korvpalli mängitakse piiratud ruumis liikudes, mistõttu iga kehakontakti ei loeta veaks.

Isikliku vea määramisel on keskseteks teguriteks silindri ja vertikaalsuse põhimõte kehakontakti põhjustaja määramisel ning loetelu korvpallis keelatud tegevustest.

Isiklik viga määratakse ründavale ja kaitsvale mängijale erinevatel alustel, kusjuures palliga ründavat mängijat vaadeldakse teatava erandina. Isiklik viga on korvpallis kasutatavatest vigades kõige sagedamini määratav viga.

Mõistmaks isiklikku viga on vaja mõista korvpallis kasutatavat silindri ja vertikaalsuse põhimõtet. Silindri põhimõte tähendab, et kaitsval mängijal ja pallita ründajal on õigus teatud ruumiosale väljakul. Selle ruumiosa piiritlevad tagant mängija istmik, eest peopesad ja külgedel jalalabade välisküljed.

Võistlusel kontrollitakse võistkondade ja nende liikmete sõjaväelise väljaõppega seotud teadmisi ja oskusi osalemaks luurepatrullis. Võistlustel osaleb 30 neljaliikmelist luurepatrulli. Võistluse peakorraldaja on Kaitseliit koostöös siseriiklike jõustruktuuride, ministeeriumite, seltside, eraettevõtetega ja rahvusvaheliste koostööpartneritega.

Seletust illustreerib antud joonis. Ühtlasi on vertikaalsuse põhimõtte alusel mängijal õigus selle mõttelise silindri sees üles ja alla hüpata ehk tal on õigus õhuruumile oma silindri kohal. Mängija, kelle kehaosa väljub nimetatud mõttelisest silindrist ning puudutab vastast ehk tungib vastase mõttelisse silindrisse loetakse kehakontakti põhjustajaks. Juhul kui vastasmängijate kontakt on kohtuniku hinnangul määrusi rikkuv, mäng peatatakse ja kehakontakti põhjustajale määratakse karistus.

Palliga ründaja ei oma mõttelist silindrit enda ümber. Kehakontakti põhjustaja olukorras kaitse vs palliga ründaja määratakse järgnevalt. Palliga ründaja loetakse põhjustajaks siis, kui kaitsja oli enne kontakti kahe jalaga maas ja näoga vastase poole, hoides käsi oma "silindri" sees.

Puldi kasutajaliides: neli suurt nuppu iga nupu all on RGB led ; võistlusväljaku vahetamise lüliti. Kohtunikud Iga mängu koordineerib peakohtunik, kes tagab võistluse ja mängude vastavuse võistlusreeglitele. Peakohtunikku abistavad kaks abikohtunikku, kes kumbki vastutavad ühe korvi eest. Peakohtunik Viib läbi kõigi robotite tehnilise ülevaatuse ning otsustab, millised neist lubatakse võistlema vaata peatükk Tagab, et pallid ja nende asetus võistlusel vastaksid võistlusreeglitele vaata peatükk 5.

Jalad peavad olema korvpalli kaitseasendile omaselt harkseisus. Vastupidisel juhul loetakse kontakti põhjustajaks kaitsja. Kohtunik signaliseerib isiklikku viga parema tõstetud rusikaga, vasakuga osutab vea sooritanule Kahepoolne viga ehk nn topeltviga vilistatakse siis, kui mängijad teevad samaaegselt üksteisele isikliku vea. Kahepoolsed vead on harvad ja juhtuvad kõige sagedamini korvialuses võitluses lauapõrkest langeva palli lauapalli pärast. Ebasportlik viga on vananenud nimetusega sihilik viga.

Ebasportlik viga määratakse kohtunike poolt siis, kui mängija proovib saavutada edu läbi vastasmängija otsese füüsilise mõjutamise. Korvpallis on kehakontaktid küll tavalised, kuid edu saavutamine mängus ei põhine vastase suunatud ründamisel.

See tähendab, et eesmärgi saavutamine tõukamise, löömise, kinni hoidmise või muu sarnase tegevuse abil ei ole lubatud. Olukorras, kus mängija ilmselt loobub selle põhimõtte järgimisest, vilistatakse ebasportlik viga. Näiteks lööb mängija vastast vastu käsi saamaks palli oma valdusse, tegemata seejuures katset lüüa ära palli ennast. Tehniline viga määratakse karistuseks mängijale, treenerile Liikmete mootmed voistlustel võistkonda saatvale isikule "vaimse vägivalla" eest ja on teatud mõttes paariline ebasportlikule veale.

Kui ebasportlik viga määratakse füüsilise tegevuse eest, siis tehniline viga määratakse ebasportliku "vaimse" tegevuse eest. Selleks võib olla sõimlemine, ebaviisakas käitumine ja solvavate žestide kasutamine.

Samas karistatakse tehnilise veaga ka mängu tahtliku venitamise, vea teesklemise ja vabaviske ajal vastase ehmatamise jmt eest. Vea teesklemine toimub korvpallis reeglina stiilis, kus hetk enne eeldatavat tugevat kehakontakti vastasmängijaga visatakse ennast platsile selili ja nõutakse vea määramist vastasele. Diskvalifitseeriv viga on korvpalli määrustes nimetatutest kõige karmim. Antud viga määratakse karistuseks kas iseseisvalt või seoses ebasportlike vigadega.

Ühes mängus kaks ebasportlikku viga teeninud mängijale määratakse täiendavalt diskvalifitseeriv viga. Diskvalifitseeriv viga määratakse mängijale, treenerile või võistkonda saatvale isikule teo eest, mis on märkimisväärses vastuolus spordieetikaga ja tõuseb oma iseloomult esile kui eriti räige. Selliseks veaks on näiteks kellegi võistlusel viibija löömine vigastamise eesmärgil. Diskvalifitseeriva vea saanu peab lahkuma kohe mängust ja spordisaalist. Mänguolukorrad[ muuda muuda lähteteksti ] Korvpallimängus võivad väljakul mitte viibivad mängijad vajadusel asendada väljakul viibijaid.

Vahetusi tehakse surnud palli olukorras.

Ainult vahetuse tarbeks mängu ei peatata. Kumbki võistkond võib mängijaid piiramatult vahetada. Korralduse selleks annab võistkonna treener. Treener saadab mänguks valmis mängija mängu sekretariaadi juurde, kes palub lauakohtunikult vahetust. Surnud palli olukorras signaalib lauakohtunik tavaliselt iseloomuliku heliga vahetuse soovi. Väljakule minekuks annab loa väljakukohtunik.

• Žürii moodustatakse korraldajate koostöös enne arhitektuurivõistluse väljakuulutamist.
• Eesti Arhitektide Liit

Mängijaid võib vahetada ka mitmekaupa. Määruste rikkumise järgselt surnud palli olukorras võib mängijaid vahetada see võistkond, kelle liikmed ei rikkunud reegleid. Kumbki võistkond võib võtta üheminutilise vaheaja igal veerandajal ja kaks minutilist vaheaega viimasel veerandajal.

KP-de väärtus on nende keerukusest-kaugusest sõltuvalt erinev vahemikus punkti ja vastab KP tunnusnumbri kümnelisele kohale. Läbitavate KP-de arv, valik ja läbimise järjekord on iga võistkonna poolt vabalt valitav valikorienteerumineva juhtudel kui kohtunikud sätestavad teisiti.

Lisaajal võib võtta üheminutilise vaheaja. Minutiline vaheaeg on olukord, kus võistkonnad kogunevad pärast vastavat kohtuniku korraldust oma treenerite juurde nõuannete saamiseks.

Paremusjärjestuse määramine võistlusklassidel Paremusjärjestus etapil määratakse kogutud punktisumma järgi, millest on lahutatud trahvipunktid. Võistkonnalt, kes finišeerib peale kontrollaega, lahutatakse iga üleoldud alustatud minuti eest kaks trahvipunkti. Üle 30 minutilise hilinemise korral võistkonna tulemus tühistatakse. Võrdsete punktide korral on paremusjärjestuses eespool raja läbimisele vähem aega kulutanud võistkond. Kui võistkond jõuab lisaülesandega kontrollpunkti ja seal on ees teine võistkond, kes sooritab ülesannet, siis võistkonna võistlusaeg üle 5-minutilise ootamise korral peatatakse kohtuniku poolt ja lisatakse võistkonna kontrollajale.

Alla 5-minutilist ooteaega loetakse normaalseks ajakuluks ja seda eriarvestusega ooteaja hulka ei arvata. Autasustatakse iga võistlusklassi 3 paremat võistkonda. Kui võistlusklassis osaleb vähem kui 5 võistkonda, on korraldajatel õigus autasustada ainult võitnud võistkonda.

Matkaklass Matkaklass on mõeldud neile, kellel ei ole veel kogemusi rogainis või ei õnnestunud leida meeskonnakaaslasi. Korraldajate poolt on algajatele abiks Liikmete mootmed voistlustel, kes vajadusel aitab planeerida jõukohase liikumisteekonna ning juhendab matka ajal. SI-pulga kasutamine pole matkaklassis kohustuslik.

Matkaklassis paremusjärjestust ei peeta ega tulemusi võistlusprotokolli ei lisata. Kaart Veekindlale materjalile trükitud rogaini kaart.

Kaart antakse igale osalejale. Planeerimiskaarti ei ole. Kaardi mõõtkava teatatakse enne võistlust.