Pool-kraavi keskmise mootme labimoot,

Puu hävis suvel Juurepess on väga tavaline nähtus majandatavas metsas. Tööseadisteks on langetamisel ja järkamisel kettsaag või nuga, laasimisel lõikenoad. Eesti teadaolevalt abil.

Maalt paistab Päike kollasena vaid sellepärast, et osa valgust neeldub Maa atmosfääris.

Alusmets põõsarinne - enamasti põõsastest sarapuu, kuslapuu, lodjapuu, paakspuu, mage sõstar ja teised ja madalamatest puudest pihlakas, toomingas, kadakas ja teised koosnev puittaimede rinne puurinde või puurinnete all, mis ei ole tulevikus võimeline moodustama puistut.

Biomitmekesisus - ka bioloogiline mitmekesisus ehk biodiversiteet ehk looduslik mitmekesisus ehk elustiku mitmekesisus ehk elurikkus - üks bioloogilise süsteemi elujõu mõõte, eluvormide ja elusorganismide diapasoon ja variatsiooniaste antud ökosüsteemis ja bioomis. Hõlmab eluslooduse mitmekesisust selle kõikidel tasanditel - geneetiline ja rakusisene mitmekesisus, taksonoomiline ja populatsiooniline mitmekesisus, ökoloogiline mitmekesisus kooslused, biotoobid, ökosüsteemid, ökoloogilised protsessid - olles seega kui mingi regiooni ökosüsteemide, liikide, populatsioonide ja geenide kogurikkus.

Boniteet - puistu kõrguskasvu kiiruse näitaja, mis peegeldab puistu majanduslikku väärtust või kasvukoha sobivust vastava puistu enamuspuuliigile ökoloogilises mõttes. Puistu boniteediklassi määramise aluseks on puistu enamuspuuliigi teatud vanuses saavutatud keskmine kõrgus. Praegugi veel kasutatavas professor Mihhail Orlovi Kõige tootlikumad puistud kuuluvad Ia, kõige kehvemad puistud Va klassi. Eraldis võib olla osa puistust, kui viimane on sihtide või teedega osadeks jaotatud.

Eraldiste piirid kantakse metsakaardile metsa ülepinnalise takseerimise käigus. Sarnaseid metsaosi võib käsitleda sama eraldisena, kui need on teineteisest eraldatud mingi joonelemendiga siht, kraav, tee, liin, trass. Eesmisel raamil ühe- või kaheteljeline paiknevad mootor ja kabiin, tagumisel raamil kaheteljeline laadur ja püsttugede vahel veetav materjal.

Haavataelik Phellinus tremulae - on haava südamemädanikku tekitav torikseen. Viljakehad Pool-kraavi keskmise mootme labimoot puudel oksaasemete kohal ja paistavad sageli hallide kühmude või mügaratena. Välja arenenud viljakeha on laia laskuva aluse ja läbilõikes nürinurkse kujuga, tugevasti radiaalsuunas lõhestunud ülapinnaga. Alumine pind on Kuidas suurendada keskmise suurusega liiget väikeste pooridega, läbilõikes tuleb nähtavale mitu torukeste kihti: iga kiht näitab aastast juurdekasvu.

★ Eesti puud

Leitud on isegi kuni aastaseid viljakehi. Haavataelik on spetsialiseerunud liik, kes kasvab vaid haabadel ja paplitel. Temaga on püütud katseliselt nakatada näiteks vahtrat ja kaske, ent looduses pole see õnnestunud. Seevastu haava vastupanuvõime selle seene nakkusele on äärmiselt nõrk, mistõttu ei leia päris terveid puid isegi noortes metsades.

Vanemates haavikutes on enamik puid südamemädanikust kahjustatud, mõnes puistus näeb vaid üksikuid haavataeliku viljakehadeta tüvesid. Seda seent on leitud üle Eesti kõigist metsatüüpidest, kus kasvab haab. Tavaliselt asustab ta elusaid puid, vaid üksikleiud pärinevad lamapuudelt.

Harvendusraiet tehakse puistu liigilise koosseisu lõplikuks kujundamiseks ning tulevikupuude kasvu takistavate puude väljaraieks; vanemas eas tehtaval harvendusraiel saadakse otsest raietulu Pool-kraavi keskmise mootme labimoot.

Tööseadisteks on langetamisel ja järkamisel kettsaag või nuga, laasimisel lõikenoad. Harvesteri mõõteseadmetega määratakse töödeldava ümarpuidu mahud pikkuse ja läbimõõdu mõõtmise teel laasimisel ja järkamiselseda nimetatakse harvestermõõtmiseks. Väiksemaid harvestere kasutatakse hooldusraietel, suuremaid uuendusraietel. Harvikutes on kamardumise või soostumise tõttu metsa looduslik uuenemine sageli takistatud.

Need on metsa tervislikku seisukorda, täiust tagavaravanust, kõrgust, struktuuri ja liigilist koosseisu kiirelt ning oluliselt muutvad lühiajalised protsessid, kus tekib rohkesti surnud puid ja lamapuitu; häiringud tekitavad omakorda uusi suktsessioonistaadiume. Looduslikud häiringud metsas on erineva intensiivsuse häiringu käigus hukkunud isendite arv pindalaühikul ja ulatusega hukkunud organismide koguarv või kahjustunud pindala suurus.

Mullatööde mahu arvutamine

Erinevates metsades on valdavad eri tüüpi looduslikud häiringud: kuivades metsatüüpides põlengud, niiskemates ja märgades või vooluvete äärsetes metsades tormid Pool-kraavi keskmise mootme labimoot üleujutused, lumerohketel talvedel lumemurrud. Inimtekkelised häiringud uuendusraiete näol on ligilähedased tugevatele tormikahjustustele. Riigimetsamaal võib liikuda ööpäevaringselt, tähistamata eramaal päikesetõusust Pool-kraavi keskmise mootme labimoot. Indikaatorliik - teatud kasvukohatüübile või tüübirühmale iseloomulik liik; liik, mille esinemine piirdub teatud kasvutingimustega, mida seega võib käsitleda neid tingimusi iseloomustavana.

Intensiivne metsakasvatus -majandus - puidutoodangule keskenduv 44 suu suuruse liige suund, kus metsa uuendamine toimub kultiveerides, toodetava puidu kasutuseesmärgid on määratletud ja metsa hooldatakse nende eesmärkide saavutamiseks õigeaegsete ning kvaliteeti parandavate raietega. Juurdekasv peegeldab puu kasvu dünaamikat ja võimaldab prognoosida tema mõõtmete suurenemise kiirust, samuti määrata ladestuva puidu iseloomu.

Puistu või puistuelemendi mõne takseertunnuse tüve diameetri, ümbermõõdu ja kõrguse juurdekasvu saab kasvaval puul leida otsese mõõtmisega, mõnda aga kaudselt määrata rinnaspindala ja tagavara. Vaata tagavara juurdekasv. Puudel asub juurekael tavaliselt maapinnajoonel, turvasmuldadel pikaaegse kuivendamise tagajärjel maapinnast kõrgemal. Juurekael on hästi eristatav noortel puudel, vanadel puudel on peajuurte harunemise koht laienenud ja juurekaela asukoht ebamäärasem.

Ohtlik eriti okaspuudele, neil tekitab peamiselt juurte mädanikku, osadel liikidel ka tüve alaosa oranžikat valgete täppidega mädanikku. Eestis kõige ohtlikum okaspuude juure- ja tüvemädanikku põhjustavate seente perekond; meil esinevad liigid on kuuse-juurepess Heterobasidion parviporum ja männi-juurepess Heterobasidion annosum.

Nakkus levib eoste ja mullas asuva seeneniidistiku kaudu. Lõpptagajärjeks on kuuskede tuuleheide või mädanikuga tüve alaosa murdumine ning noorte ja keskealiste mändide kuivamine juuremädaniku tõttu. Tervete puistute esmanakkus juurepessuga toimub pärast hooldusraiet basidiospooride ja koniididega, mis levivad õhu, loomade ja vihmavee kaudu. Need nakatavad kõige sagedamini värskeid kände vegetatsiooniperioodil tehtavate raiete ajal, harvem koorehaavandeid elusatel puudel.

Nõlva ja kalda kujundamise nõuded 1 Põllumajandusmaale laialiaetud mullavalli mullakihi keskmine paksus ei tohi olla üle 10 cm, kui ehitusprojektis ei ole ette nähtud suuremat paksust. Eesvoolu ja kraavi kindlustamise nõuded 1 Eesvoolu ja kraavi nõlv, nõlvajalam ja põhi kindlustatakse kogumiku joonistel 1.

Juurekontaktide kaudu levib seenemütseel edasi ümbritsevatele naaberpuudele, tekivad laienevad haiguskolded. Pärast haige metsa raiumist nakatab kuusekändudes püsiv seen istutamise või loodusliku uuenemise teel tekkinud kuusepõlvkonna. Pealt helepruunid ja alt valged viljakehad tekivad alles mitme aasta pärast mahalangenud kuuskede tüve alaosal või juurtel, samuti vanadel kuusekändudel. Juurepess hakkas väga laialdaselt levima peale saagide kasutuselevõttu metsas, sest suured kändude ristlõikepinnad avavad eostele juurdepääsu piki puud kulgevatele peentele soontele ja trahheiididele ning kännu pinnal avaneb seeneeostele ka eriti sobiv puu lüli- või küpspuidu piirkond.

Juurepess on väga tavaline nähtus majandatavas metsas. Juurepessu liikide poolt tekitatud tüve- ja juuremädaniku tõttu on Pool-kraavi keskmise mootme labimoot kahju väga suur.

Maaparandussüsteemi ehitamise tehnilised nõuded

Tekivad sageli kiratsevatel puudel või juurte vigastamise tagajärjel, kuid ka pärast puude maharaiumist, näiteks haabadel kuni kümne meetri kaugusel tüvest.

Meie metsapuudest annab elueal arvestatavat juurevõsu hall lepp. Juurevõsudest tekkinud isendeid tabavad tüvemädanikud kergemini eriti paplid, haabka on nad lühemaealised kui seemnetekkelised puud.

Juurevõsud kasvavad nooruses emapuu juurestiku varuainete arvel väga kiiresti esimesel aastal kuni 2 meetrit. Juurevõsu tekib veel harilikul sirelil, astelpajul, robiinial, äädika- ja kuradipuul ja teistel.

Järelkasv on sageli teisest liigist peamiselt kuusk kui puistu enamuspuuliik. Jätkusuutlik metsade majandamine tähendab tasakaalu saavutamist metsa kasutamise erinevate viiside vahel, kusjuures mingi puuliigi puiduressurssi kasutus pikemal ajavahemikul ei ületa selle liigi tagavara juurdekasvu; kasutus on võimaluste piires pidevalt ühtlane ning pideva metsauuendamisega tagatakse vajalik noorte puistute pealekasv.

Kasvukohatüüpe nimetatakse mõne eriti iseloomuliku taime või taimerühma arumetsade puhul või sootüübi soometsade puhul järgi.

Metsakasvukohatüüpe saab määrata metsaga ja ka metsata metsamaal. Kasvukohatüüpide määramisel on vaja käsitleda kasvukohatüübi tunnuseid kompleksselt, see tähendab kasvukohatüüpide liigitus põhineb nii looduslikel tingimustel kui puistu tootlikkuse näitajatel, mistõttu rakendatakse samasse tüüpi kuuluval alal ühesuguseid metsamajanduslikke võtteid.

Koosseisu kirjeldab lühidalt koosseisuvalem, kus puuliigid on antud lühendiga ja nende osatähtsus protsendiga rinde kogutagavarast või rinnaspindalast, reastatakse kahanevalt näiteks 70KS 30KU. Kultuurpuistu - inimese poolt külvi või istutusega rajatud puistu. Kõrgusindeks - kasvukoha potentsiaalse tootlikkuse iseloomustamisel kasutatav näitaja ehk puistu kasvukiiruse iseloomustaja boniteedi mõiste analoog.

Näitab valemite alusel prognoositavat okaspuu- või kõvalehtpuupuistu kõrgust aastaselt või pehmelehtpuupuistu kõrgust aastaselt, tähistatakse vastavalt H või H Määratakse puuliigi, tema hetkevanuse ja kõrguse põhjal. Boniteediklasside juures on toodud lisaks rooma numbritega tähistusele ka nende kõrgusindeksid H50 ja H Kõvalehtpuud on nõudlikud mulla viljakuse ja niiskuse suhtes, vähemalt noores eas varjutaluvad, suhteliselt suurte viljadega mis ei levi kuigi kaugele ja pika elueaga.

Sageli nimetatakse seda rühma väärislehtpuudeks või koos pärnaga laialehisteks lehtpuudeks.

Füüsika 8.klassile

Metsapuude ühed ohtlikumad parasiitseened, mis tekitavad tüve alaosa ja juurte mädanikku alates keskealistest puudest. Levivad vähem eoste abil pääsevad tervesse puusse koorevigastuste kaudupeamiselt aga paksude mustade risomorfide abil - nii võivad ühe isendi risomorfid mullas ja metsakõdus levida sadade meetrite kaugusele, kasutades toidubaasina kändusid. Külmaseente meevärvi kellukakujulised üheaastased viljakehad on okas- ja lehtpuude mädanevatel tüvedel, kändudel ja juurtel hilissuvest külmadeni kobaras koos, eostolm on valge.

Eestis esinevad peamiselt põhja-külmaseen Armillaria borealis ja tõmmu-külmaseen Armillaria ostyae. Viimane on kõige patogeensem, eriti männile. Okaspuudel põhjustab okaste kolletumist, vaigujooksu ja juurdekasvu vähenemist, lehtpuudel võrsete ja okste kuivamist.

Täpsustage kraavi mõõdud: sügavus, laius ja pikkus. Klõpsake punase nupuga "Arvuta". Märkus Programm arvutab maatööde maksumuse. Selleks peaksite lisaks märkima ka pinnase kaevamise ja eemaldamise hinna 1 kuupmeetri kohta. Kalkulaator teeb kraavi või kraavi joonistamiseks.

Noorelt on külmaseened head söögiseened, kasutatakse vaid kübarat, jalg on vintske. Külvilapid - männi külvamiseks palu- ja nõmmemetsades tehtud mineraliseeritud mullaga lapid suurusega 40 x 40 - 80 x 80 sentimeetrit. Väiksemaid lappe väiksematel raiestikel tehakse maakirvega või väheste raiejäätmete korral ka rehaga, suuremaid lapilööjatega, eemaldades varise- sambla- ja kõdukihi või segades viimast mineraalmullaga, et seemnetel oleks soodne idanemiskeskkond ja hiljem seemikutel hea kasvukeskkond.

Puistu on raieküps, kui ta on saavutanud taseme, kus teda tuleb põhjendatult uuendada. Majandusliku tulemusena võib vaadelda seejuures maksimaalset puidu üldkogust mahuküpsus, mille puhul tagavara keskmine juurdekasv või muut on maksimumis ning jooksva ja keskmine juurdekasvu või muudu kõverad lõikuvadteatud tarbesortimentide kogust tehniline küpsuspuidu hinda hinnaküpsus või kasumit kasumiküpsus.

Kõige varem saabub mahuküpsus, veidi hiljem tehniline küpsus, seejärel hinna- ja kasumiküpsus. Palju hiljem saabub bioloogiline ehk loomulik küpsus - see on ajaperiood, mil puistu juurdekasv on miinimumis ja puude väljalangemine on järsult suurenenud. Küpsusvanus sõltub puu liigist, puude kvaliteedist, puistu kasvukiirusest, metsa mitmekülgse kasutamise tasemest, majanduslikest tingimustest ja muust.