Liikme suu ja suuruse suuruse taitmine
Puhkuste ajakava erisus Reeder on kohustatud koostama puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta, kui puhkuste ajakava koostamine on laeva töökorraldust arvestades mõistlik ja võimalik. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid ka Liidu liikmete poolt esitatud jooksvate küsimuste lahendamiseks. Üldkoosolekus mitteosalenud liikmete nõusolek peab olema esitatud kirjalikult; 4. Liidu tegevuse põhisuundade määramine; 4. Riigi õigused ja kohustused laevapere liikme kojusõidu korraldamisel 1 Riik korraldab laevapere liikme tasuta kojusõidu käesoleva seaduse §-s 56 nimetatud sihtkohta, kui: 1 reeder ei korraldanud laevapere liikme kojusõitu käesoleva seaduse §-s 55 sätestatud korras või 2 laevapere liikme kojusõidu kulusid ei hüvitatud käesoleva seaduse §-s 59 sätestatud tagatise realiseerimise kaudu.
Juhatuse liikme isiklikust vastutusest deklareerimiskohustuste täitmata jätmise eest Ergo Blumfeldt Triniti Viimase paari aasta üks populaarsemaid teemasid on juhatuse liikme vastutuse küsimus ning asjast huvitatud isikul on võimalus endale teadmisi ammutada erinevatest allikatest nii blogikannete, artiklite kui ka koolituste näol. Samuti on juhatuse liikme vastutuse puhul tegemist ühe Eesti kohtusüsteemis enim praktikat ja lahendusi saanud õigusliku küsimusega ja kindlasti seda praktikat on lähiajal juurde oodata Liikme suu ja suuruse suuruse taitmine kuni masu ajal tekkinud vaidlused kohtuinstantsides lahenduse leiavad.
Olles erinevatel selleteemalistel koolitustel osalenud nii osaleja kui lektorina, siis on tavapärane, et koolitajad keskenduvad pigem juhatuse liikme tsiviilõiguslikule vastutusele ja loengu lõpuks lektor märgib, et ärge siis unustage ka võimalikku maksuõiguslikku või karistusõiguslikku vastutust.
Selline eristamine on tavaliselt ka mõistlik, eriti mis puudutab näiteks juhatuse liikme tsiviilõiguslikku vs karistusõiguslikku vastutust, kus antud õiguslikud valdkonnad sh vastutuse alused on olulises osas erinevad.
Juhatuse liikme varaline vastutus maksuseaduste rikkumise eest on seevastu segu erinevatest valdkondadest, mistõttu on praktikas sageli tekkinud küsimus, et mis alusel saab juhatuse liikmelt maksuvõlga nõuda — kas haldusmenetluse teel tulenevalt maksuseadustest, kriminaalmenetlusliku tsiviilhagi või tsiviilõigusliku kahju hüvitamise hagi esitamise teel.
Lisaks tekib küsimus, et mis on kahjuks, kui rikutakse maksuseadustest tulenevaid mitterahalisi kohustusi, nt. Ülaltoodud MKS sätted küll sätestavad küll juhatuse liikme vastutuse alused, aga ei tähenda iseenesest automaatselt, et niipea kui ühingul tekib maksuvõlg, vastutab juhatuse liige selle maksuvõla tasumise eest. Riigikohtu praktika Riigikohtu halduskolleegiumi Lisaks oli Riigikohus seisukohal, et vastutuse kohaldamise aluse näitamiseks tuleb maksuhalduril muuhulgas tuvastada, et juhatuse liige on oma kohustusi rikkunud süüliselt ja juhatuse liikme süü vorm.
Haigele või vigastatud laevapere liikmele meditsiiniabi andmine 1 Reeder või kapten korraldab merereisi ajal haigestunud või vigastatud laevapere liikmele meditsiiniabi andmise laeval. Reederi lisakohustused laevapere liikme haiguse või vigastuse korral 1 Reeder kannab haigele või vigastatud laevapere liikmele laevas või tervishoiuteenuse osutaja juures meditsiiniabi andmisega seotud kulud, sealhulgas toidu- ja majutuskulud. Reeder ei ole kohustatud kulusid hüvitama, kui laevapere liikme ravikulud kannab kolmas isik õigusaktides või lepingus sätestatud alustel ja korras. Tagasisõidukulud haiguse või vigastuse korral 1 Reeder kannab haiguse või vigastuse tõttu tervishoiuteenuse osutaja juurde ravile saadetud laevapere liikme laevale tagasisõidu kulud, sealhulgas toidu- ja majutuskulud tagasisõidu ajal.
Üldreeglina karistusõigusliku rikkumise puhul tavaliselt toimub protseduuriliselt kriminaalasja algatamine ja menetluse raames esitab kannatanu kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise nõude kriminaalmenetlusliku tsiviilhagi. Kas selline protseduur rakenduks kui konkreetseks kuriteoks on maksukuritegu? Juhatuse liikme varaline vastutus maksuseaduste rikkumise eest on primaarselt haldusmenetluslik nõue Sarnaselt vastutusotsusega on antud küsimus põhimõtteliselt Eestis ära vaieldud ja vastav Riigikohtu pretsedentlahend pärineb juba Riigikohtu halduskolleegiumi 9.
Maksunõue tuleb esitada haldusmenetluses, täpsemalt maksumenetluses. Järgnevate lahenditega on antud põhimõtet kinnitatud ning kriminaalmenetluslikud tsiviilhagid, kus haginõude sisuks on ühingu maksuvõlg, jäetud rahuldamata. Samas ei ole selline välistus ka absoluutne.
Olgugi, et tsiviilhagis ei ole võimalik esitada maksunõuet, ei tähenda aga seda, et tsiviilhagis ei saaks riik nõuda hüvitist sellise kahju eest, mis seisneb riigi maksunõude reaalväärtuse vähenemises või maksunõudelt teenimata finantstulus. Ühes viimastest Riigikohtu halduskolleegiumi lahenditest Kokkuvõtteks: Juhatuse liikme positsioon sisaldab kahtlemata olulise koguse seaduse või muul nt.
Oluline on, kuidas reaalses elus sisustatakse juhatuse kohustuste rikkumise tagajärgi. Juhatuse liikme vastutus ei ole automaatne — nii nagu ei vastuta juhatuse liige automaatselt iga võla eest, mis ühingul võib olla võlausaldaja ees vt.
Kommenteerimine on suletud.