Liikme suurus ei ole seisvas vormis.

Kindlasti tuleb meeles pidada ka juhatuse liikmete tulu maksustamise aspekte. Riigilõivu tasumisest vabastamine riikliku autoregistri toimingutes Liikluskindlustuse seaduse § 16 lõikes 1 sätestatud isikud on endale kuuluva sõiduki registreerimistunnistusele kasutaja kandmisel või registreerimistunnistuselt kasutaja kustutamisel vabastatud riigilõivu tasumisest.

Töötasu vähendamiseks tuleb tööandjal esmalt vaadata, kas tal on töötajale võimalik pakkuda teist tööd. Kui teist tööd pakkuda ei ole või kui töötaja teise töö pakkumist vastu ei võta, tuleb tööandjal teavitada kavandatavast töötasu vähendamisest töötajate usaldusisikut või usaldusisiku puudumisel otse töötajaid vähemalt 14 kalendripäeva ette ehk tööandja peab järgima töötajate informeerimise ning nendega konsulteerimise põhimõtet.

Töötajatele peab seega jääma võimalus kaasa rääkida. Töötajatel tuleb oma arvamus esitada seitsme kalendripäeva jooksul arvates teate saamisest. Kui töötajad ei ole nõus töötasu vähendamisega, on neil õigus tööleping üles öelda viidates TLS § 37 lõikele 5, teatades tööandjale oma otsusest ette viis tööpäeva enne seda, kui tööandja poolt kehtestatav tööaja ja töötasu vähendamine kehtima hakkab.

Töötajale makstakse töölepingu lõppemisel, lisaks n-ö lõpparvele ehk väljateenitud töötasule ja aegumata ning kasutamata jäänud põhipuhkuse hüvitisele ka ühe kuu keskmise töötasu ulatuses TLS § lõike 1 alusel hüvitist.

Lisaks kohaldub siinkohal õigus saada Töötukassalt täiendavat koondamishüvitist, kui töötaja viimane töösuhe on kestnud vähemalt viis aastat. Töö mitteandmine Töötasu maksmine olukorras, kus tööandjal ei ole võimalik töötajatele enam üldse tööd anda, võib olla erinev. Toome järgnevalt näited erinevatest olukordadest ja nende võimalikest seaduspärastest lahendustest.

Tööandja on järginud eelpool toodud töötasu vähendamise reegleid ning TLS § 37 lõike 1 alusel vähendatud töötaja töötasu. Pärast vähendatud töötasu kehtima hakkamist on töömaht veelgi vähenenud ning tööandjal ei ole töötajatele üldse tööd anda. Töötajad saadetakse koju n-ö tööootele. Antud juhul maksab tööandja töötajatele teatises märgitud vähendatud töötasu, kuna töötajad on olnud nõus sellega, et nende töötasu teatud ajaks vähendatakse.

Kui töötajad ei oleks olukorraga ehk töötasu vähendamisega leppinud, oleks tulnud tööleping TLS § 37 lõike 5 alusel üles öelda enne töötasu vähendamise kehtima hakkamist.

Töömahu vähenemine ja koondamine Töötasu võib vähendada kolmeks kuuks kuulise perioodi jooksul kuni Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärani eurot kuus.

Seega, kui töötaja töölepingut üles ei ütle ja on töötasu vähendamisega nõus, peab töötaja arvestama, et perioodil, mis tööandja teatisse märgib, makstakse talle vähendatud töötasu. Vähendatud töötasu makstakse ka juhul, kui töötaja sel perioodil üldse tööd ei tee.

Tööandja ei ole töötasu TLS § 37 lõike 1 alusel vähendanud, kuid ei anna töötajatele tööd, kuigi töötaja oleks töötegemiseks valmis ehk on valmis kohe tööle asuma. Tariifi alused 1 Kindlustusandja koostab tariifid, arvestades riskipreemiat, kindlustusandja liikluskindlustuse statistikat, riskigruppi, kindlustusmaksega kaetud perioodi pikkust ning muid käesolevas seaduses sätestatud tegureid.

Tariif sisaldab ka Eesti Liikluskindlustuse Fondile tasumisele kuuluva liikmemaksu osa, kindlustusjärelevalve ülalpidamiseks tehtavate eraldiste osa ning kindlustusandja tegevuskulu. Hüvitiste piirmäärad 1 Rahandusminister kinnitab iga aasta 1. Kohaldatakse kindlustusjuhtumi toimumise ajal kehtinud hüvitise piirmäära. Riskipreemia 1 Riskipreemia on kindlustusmakse osa, mis on vajalik kahjude hüvitamiseks ja käsitlemiseks. Riskigrupi arvutamisel loetakse enamohtlikeks need sõidukid, millega on aastase perioodi jooksul põhjustatud käesoleva seaduse §-s 26 sätestatud ja tuvastatud liikluskahju.

Vähem ohtlikeks loetakse need sõidukid, mille kohta on aastase perioodi jooksul poliisid kehtinud vähemalt päeva ja millega ei ole aastase perioodi jooksul põhjustatud tuvastatud liikluskahju.

Riskigrupile vastav minimaalse ja maksimaalse riskikoefitsiendi suurus ei või teineteisest erineda enam kui kaheksa korda. Rentniku teeliikluses osalemise ohtlikkuse määramisel lähtutakse rentniku riskigruppide väärtusest tema kasutuses olevate sõidukite kohta rendilepingu sõlmimise ajal. Pärast rendilepingu sõlmimist sõiduki omandiõiguse üleminekul rentnikule leitakse tema riskigrupp selle sõiduki suhtes, lähtudes rendileandja riskigrupist sama sõiduki suhtes rendilepingu lõppemisel.

Pärast kasutusrendilepingu lõppemist ja uue kasutusrendilepingu sõlmimist sama rentnikuga teise sõiduki suhtes leitakse kindlustusvõtja riskigrupp teise sõiduki suhtes, lähtudes riskigrupist esimese sõiduki suhtes.

Nimetatud tariifid kinnitab Eesti Liikluskindlustuse Fondi juhatus. Võla tunnistamine Liiklusõnnetuse puhul ei kehti kindlustusvõtja poolt kannatanu liikluskahju hüvitamise nõude suhtes antud võlatunnistus või nõude täitmine kindlustusandja suhtes. Kindlustatu esindamine Kui ei ole kokku lepitud teisiti, on kindlustusandja õigustatud esindama kindlustatut kohtuvaidluses kannatanuga, kui kindlustatu vastu on esitatud nõue.

Kindlustuse vahekohus 1 Kindlustuse vahekohus edaspidi vahekohus on sõltumatu kindlustusvaidluste lahendamise institutsioon. Kaebus esitatakse Eesti Liikluskindlustuse Fondile. Vahekohus vaatab kaebuse läbi ainult siis, kui isik, kelle peale kaebus esitati, annab kirjaliku nõusoleku kaebuse läbivaatamiseks vahekohtu menetluses. Kannatanu või kindlustatu poolt liikluskindlustuse kindlustusandja Zoom porgu esitatud nõude läbivaatamiseks ei ole eespool sätestatud nõusolek vajalik.

Kindlustusandjal on kohustus osaleda vahekohtu menetluses. Vahekohus vaatab Liikme suurus ei ole seisvas vormis Eestis tegutseva kindlustusandja kaebuse teise Eestis tegutseva kindlustusandja peale.

Töömahu vähenemine ja koondamine

Kaebuse esitaja ja isik, kelle tegevuse peale kaebus esitatakse, valivad vahekohtunike nimekirjast kumbki ühe vahekohtuniku ja valitud kaks vahekohtunikku valivad vahekohtu kolleegiumi liikmete seast vahekohtu esimehe.

Vahekohtunike nimekirja kantakse kuni 40 isikut. Rahandusministeerium avaldab vahekohtunike nimekirja oma Interneti-koduleheküljel. Rahandusministri poolt moodustatud komisjon valib esitatud kandidaatide seast sobivad.

Vahekohtu kolleegium 1 Vahekohtunikud valivad vahekohtunike nimekirja kinnitamise järel nimekirja kinnitatud vahekohtunike hulgast kuni liikmelise vahekohtu kolleegiumi. Kaebuse läbivaatamine vahekohtus 1 Vahekohtu esimees taandab vahekohtuniku, kes ei ole erapooletu või ei saa kaebuse läbivaatamisel mingil põhjusel osaleda. Taandamine on võimalik vahekohtu istungil enne kaebuse sisulise läbivaatamise algust.

Vahekohus teeb otsuse hiljemalt 30 päeva jooksul, arvates kaebuse läbivaatamise alustamisest. Poolte või huvitatud isikute ilmumata jäämisel võib asja arutada mitteilmunud poole kohalolekuta.

Vahekohtu menetluse dokumente hoitakse Eesti Liikluskindlustuse Fondis. Vahekohtu otsus 1 Vahekohtu esimees koostab kaebuse läbivaatamise kohta motiveeritud otsuse. Otsus tehakse hääletamise teel. Otsusele kirjutavad alla kõik vahekohtu liikmed.

Liikluskindlustuse seadus

Eriarvamuse korral kajastatakse eriarvamus kirjalikult otsuse tekstis või lisatakse eraldi lehel. Eraldi lehel esitatud eriarvamuse allkirjastab eriarvamusele jäänud vahekohtunik. Vahekohtu otsuses märgitakse kaebuse saamise päev, kaebuse läbivaatamise aeg ning läbivaatamisest osa võtnud isikute nimed ja volitused, esitatud tõendid ja otsuse jõustumise aeg.

Vahekohtu otsus kuulutatakse viie kalendripäeva jooksul pärast kaebuse sisulise läbivaatamise lõpetamist.

Kas juhatuse liikme leping tuleks ümber vormistada?

Vahekohtu kulud 1 Kaebuse läbivaatamine vahekohtus on pooltele tasuta. Pooled võivad oma kulul kasutada esindajaid, eksperte ja tunnistajaid. Eesti Liikluskindlustuse Fond 1 Eesti Liikluskindlustuse Fond on avalik-õiguslik juriidiline isik, mille ülesandeks on käesolevast seadusest tulenevate funktsioonide täitmine.

Eestis võib liikluskindlustuse lepinguid sõlmida vaid kindlustusandja, kes on Eesti Liikluskindlustuse Fondi liige. Eesti Liikluskindlustuse Fondi ülesanded 1 Liikluskahju kannatanu suhtes täidab Eesti Liikluskindlustuse Fond käesolevas seaduses sätestatud korras ja ulatuses liikluskahju tekitanud isiku kindlustusandja kohustusi.

Vaidluse korral pöördutakse seisukoha saamiseks Kindlustusinspektsiooni poole. Nimetatud juhul sõlmitakse asjakohane leping pankrotistunud kindlustusandjaga ja Eesti Liikluskindlustuse Fond omandab nõudeõiguse eelnimetatud kindlustusandja vastu vastavalt ülevõetud kohustuse suurusele, millest on lahutatud kohustuse täitmiseks üleantud vara hind. Eesti Liikluskindlustuse Fondi juhtimine 1 Eesti Liikluskindlustuse Fondi juhitakse kooskõlas käesoleva seaduse, kindlustustegevuse seaduse ja Eesti Liikluskindlustuse Fondi põhikirjaga.

Põhikirjas on muuhulgas sätestatud Eesti Liikluskindlustuse Fondi liikmete kohustused Eesti Liikluskindlustuse Fondi ees ja nende täitmise kord.

Nõukogu liikmed nimetatakse tähtajatult. Nõukogu kolm liiget nimetab Riigikogu, kolm liiget rahandusminister, ühe liikme Tarbijakaitse Liit ja igal Eesti Liikluskindlustuse Fondi liikmel on õigus nimetada üks nõukogu liige.

Nõukogu liikme nimetanu võib enda poolt nimetatud nõukogu liikme tagasi kutsuda. Juhatuse ja juhatuse liikme pädevus on analoogiline äriseadustiku RT I26—28, ;91—93, ;10, ; 23, ; 24, ; 57, ;;29, ; 49, ; 55, ; 57, ;34, §-des ja sätestatuga. Juhatuse liikmed nimetab ja kutsub tagasi nõukogu. Juhatuse liikmega sõlmitakse tähtajaline tööleping kolmeks aastaks.

Otsused langetatakse koosolekust osa võtvate nõukogu liikmete lihthäälteenamusega. Eesti Liikluskindlustuse Fondi vara 1 Eesti Liikluskindlustuse Fondi vara kasutatakse käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Liikmemaks peab tagama Eesti Liikluskindlustuse Fondi kohustuste täitmise ja vahendite vastavuse.

Lepingu tingimused tulenevad käesolevast seadusest. Samuti võib liikluskahju kannatanu pöörduda kindlustusandja vastu kindlustuse vahekohtusse. Tavaleping 1 Tavaleping sõlmitakse Eesti registrisse kantud sõiduki suhtes. Tavalepingu alusel hüvitatakse rohelisele kaardile märgitud riikides rohelise kaardi kehtimise ajal tekitatud liikluskahju, kui sõiduki kohta on roheline kaart väljastatud.

Liikmemaksu määr on kõigi liikmete jaoks ühesugune. Turuosa määramisel võetakse aluseks nõude esitamisele eelnevad 12 kalendrikuud.

Kui nimetatud nõue on esitatud, peab lisaliikmemaksu tasuma 40 päeva jooksul, arvates nõude saamisest. Tasumisega viivitamisel kohaldatakse viivist 0,1 protsenti päevas nõude summast, kusjuures viivise summa on piiratud nõude summa suurusega. Kui mõni liikmetest ei täitnud oma kohustust, esitatakse liikmetele uus nõue, mis on eelnimetatud tasumata osa võrra suurem. Eesti Liikluskindlustuse Fondi liikme väljaastumine või väljaarvamine liikmete hulgast 1 Eesti Liikluskindlustuse Fondi liige saab Eesti Liikluskindlustuse Fondi liikmete hulgast välja astuda, teatades sellest Eesti Liikluskindlustuse Fondile ja rahandusministrile.

Eesti Liikluskindlustuse Fondi liikme väljaarvamiseks on vajalik rahandusministri nõusolek. Kui Eesti Liikluskindlustuse Fondi liikme liikluskindlustuse tegevusluba on kehtetuks tunnistatud, on samast ajast lõppenud tema liikmelisus Eesti Liikluskindlustuse Fondis. Määravaks kriteeriumiks töölepingu ja juhatuse liikme lepingu eristamisel on tegelikud tööülesanded.

Juhatuse liikme leping on oma iseloomult võlaõiguslik leping, millele kohalduvad võlaõigusseaduse käsunduslepingut puudutavad üldnormid, võttes arvesse äriseadustikust tulenevaid erisätteid. Riigikohus on erinevates otsustes olnud seisukohal, et äriühingu juhatuse liige võib samas ettevõttes töötada ka töölepingu alusel, kuid seda ainult tingimusel, et tehtav töö ei kujuta endast juhatuse liikme funktsiooni ja kohustuste täimist.

See tähendab, et juhatuse liikmel saab lisaks juhatuse liikme funktsiooni täitmisele olla ettevõttega ka töölepinguline suhe, kui ta täidab muid ülesandeid, mis ei kattu juhatuse liikme kohustustega ehk just nii nagu küsija kirjeldab.