Suurem liige avalike meetoditega

Laias laastus jagatakse valimid tõenäosuslikeks ja mittetõenäosuslikeks. Riigikogu liige võib anda kriminaalmenetluse seadustiku § lõigetes 1, 3 ja 4 nimetatud menetlustoiminguteks eelneva kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku Tallinna Ringkonnakohtu esimehele, põhiseaduskomisjonile või õiguskantslerile selle kohta, et ta on nõus immuniteediga kaetud üksikute menetlustoimingute tegemisega.

Prindi Riigikogu valimine Riigikogu liiget valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed ning toimuvad iga neljanda aasta märtsikuu esimesel pühapäeval.

Sõltuvalt saadud häälte arvust võib Riigikogu liikmeks saada isiku- ringkonna- või kompensatsioonimandaadiga. Hääletamine on salajane ja selleks on 14 võimalust, sh elektrooniline hääletamine. Millised on valimisõiguse põhimõtted? Lähtuvalt põhiseaduse §-st 60 on Riigikogu valimised: Vabad valimised ehk valijal on õigus hääletada ilma surveta, oma tahte kohaselt. Valimistel on õigus osaleda kõigil hääleõiguslikel kodanikel. Õigus valimistel kandideerida on kõigil kandideerimisõiguslikel inimestel.

Üldised valimised ehk oodatud on kõigi täisealiste teovõimeliste kodanike osavõtt valimistest. Ebaproportsionaalseid valimistsensuseid kehtestada ei tohi. Ühetaolised valimised ehk igal valijal on üks hääl.

Valimi moodustamine

Kõigil valimistel antud häältel on võrdne kaal. Kõigile kandidaatidele peavad valimistel olema tagatud võrdsed tingimused. Näiteks võrdne eetriaeg oma vaadete tutvustamiseks rahvusringhäälingu kanalites. Otsesed valimised ehk valimistulemuse kindlakstegemisel lähtutakse valimistel osalenud isikute tahteavaldusest, mitte valijameeste või mõne muu organi vahendusel tehtud otsustest.

Salajased valimised ehk selleks, et tagada hääletamise salajasus, hääletatakse Eestis enamasti hääletamiskabiinis, kus valija saab üksinda täita hääletamissedeli. Ka on võimalik valimiskast koju tellida. E-hääletamise salajasuse tagab hääle muutmise võimalus. Valija, keda on elektroonilise hääletamise ajal seadusvastaselt mõjutatud või jälgitud, saab oma häält hiljem elektrooniliselt või valimiskabiinis muuta.

Kellel on õigus valida ja olla valitud? Õigus valida on kõigil teovõimelistel vähemalt aastastel Eesti kodanikel, kes ei kanna vanglakaristust.

Rahvaesindajaks saab kandideerida samadel tingimustel, kuid vanusepiiriks on 21 eluaastat. Valimistel võivad osaleda nii erakonnad kui ka üksikkandidaadid.

Erakond saab kandidaadid üles seada valimisringkonnas. Kõigist ringkondades ülesseatud kandidaatidest koostab erakond üleriigilise nimekirja. Vaata, kuidas sinu häälest saab mandaat. Kuidas selguvad valimistulemused?

Andu Rämmer Uuringutes on harva vaatluse all kogu populatsioon: kõikseid, kogu populatsiooni haaravaid uuringuid nt elanikkonna rahvaloendus viiakse nende kulukuse tõttu läbi harva. Tavaliselt tehakse laiema populatsiooni kohta järeldused seda esindava valimi põhjal. Valimi moodustamisel lähtutakse esinduslikkuse põhimõttest: see peab olema esinduslik uuritava üldkogumi või populatsiooni suhtes, mille kohta tahame järeldusi teha.

Valimistulemuste selgitamisel lähtutakse proportsionaalsuse põhimõttest. Iga erakond saab Riigikogus kohti vastavalt oma kandidaatidele antud häälte summale — mida rohkem hääli, seda rohkem kohti ja vastupidi. Valimistulemused selguvad kõigepealt valimisringkonna tasandil, kus jaotatakse isiku- ja ringkonnamandaadid. Alles pärast seda jaotatakse üleriigilised kompensatsioonimandaadid.

Millised on valimisõiguse põhimõtted?

Mandaate on kokku ehk sama Suurem liige avalike meetoditega kui kohti Riigikogus ja need on jagatud valimisringkondade vahel. Kuidas mandaadid jaotatakse?

Kõigepealt selgitatakse välja isikumandaadid. Selleks jagatakse valimisringkonnas hääletanute arv mandaatide arvuga. Tulemuseks saadakse ringkonna lihtkvoot.

Kui Riigikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad enne tähtaega, asub tema asemel Riigikogu liikmeks asendusliige. Asendusliikmete järjekord 1 Valimisringkonnas valituks osutunud Riigikogu liikme asendusliikmeks on sama erakonna samas valimisringkonnas kandideerinud esimene asendusliikmeks registreeritud kandidaat. Asendusliikme asumine Riigikogu liikmeks 1 Asendusliikme Riigikogu liikmeks asumine vormistatakse Vabariigi Valimiskomisjoni või Riigikogu juhatuse otsusega.

Iga kandidaat, kes saab lihtkvoodiga võrdselt või rohkem hääli, osutubki isikumandaadiga valituks. Ringkonna tasandil erakonna kandidaatidele antud hääled liidetakse ja saadud summat võrreldakse lihtkvoodiga.

Erakond saab nii mitu ringkonnamandaati, kui mitu korda ületab summeeritud häälte arv lihtkvooti. Kui erakond on ringkonnas juba saanud isikumandaate, arvatakse need ringkonnamandaatide arvust maha. Erakonna ringkonnanimekirjas reastatakse kandidaadid vastavalt saadud häälte arvule. Kompensatsioonimandaadid selguvad pärast mandaatide jaotamist ringkondades.

Belgia matemaatiku järgi nime saanud meetod võimaldab mandaate nimekirjade vahel jaotada võimalikult proportsionaalselt ehk nii, et mandaate on võimalik saada ka vähem hääli kogunud parteidel. Kompensatsioonimandaatide jaotamisel osalevad ainult need Suurenenud pohjus, kes ületavad valimiskünnise.

Vaata, kuidas mandaadid jaotatakse: Tutvu valimiste üksikasjadega Valimised Eestis veebilehel.

Riigikogu valimistel kasutatav kompensatsioonimandaatide jaotamine modifitseeritud d'Hondti jagajate meetodil annab väikese eelise rohkem hääli kogunud erakondadele. Eestis kasutatakse veidi muudetud jagajate jada, kus jada elemendid alates kahest on astendatud 0,9-ga. Sellise jada Suurem liige avalike meetoditega on 1, 1, 2, 3, jne.

Võrdlusarvud saadakse erakonna häälte arvu jagamisel jagajate jada iga elemendiga. Järgnevalt võrreldakse erakondade võrdlusarve ja kõigepealt saab mandaadi see erakond, kelle võrdlusarv on suurem.

Järgmise mandaadi saab suuruselt järgmise võrdlusarvu saanud erakond jne. Niimoodi jaotatakse kõik seni jaotamata mandaadid.

Erakonnad tegid kihutustööd juba Asutava Kogu valimiste eel. Loe samal teemal.