Parlamendiliikmete suurendamiseks

Kirjapandud käitumisreeglid aitavad teadmatusest tingitud eksimusi vältida. Ei asendagi. Nii meil kui mujal on parlamendi eetikakoodeksi loomise taganttõukajaks ühiskonda raputanud poliitskandaalid. Kas sellest on kasu? Professionaalsele parlamendile ei anta enam andeks pisivigu.

Sealhulgas ka seda, kuidas seadus neile endale kohaldub. Seetõttu on parlamendiliikmete tegevuse arusaadavus ja läbipaistvus tähtis. Ainult üheksa protsenti vastas, et «enamasti» või «mõistlikus ulatuses», samas kui 89 protsenti uskus, et «mitte eriti» või «üldse mitte».

Näiteid võib tuua ka mujalt maailmast — Austraalias andis eetikakoodeksi loomisele tõuke rahva vähene usaldus poliitikute vastu. Ainult seitse protsenti austraallastest uskus, et parlamendiliikmetel on kõrged aususe ja eetika normid. Eestis on olukord parem — mais korraldatud Eurobaromeetri küsitluse kohaselt 36 protsenti küsitletutest pigem usaldab riigikogu. Samas, võrreldes eelmise, Miks peaks parlamendi maine minema korda kellelegi peale parlamendi enda?

Maine halvenemine suurendab lõhet valijaskonna ja valitud kogu vahel. Demokraatia on aga ehitatud usaldusele. Valijad usaldavad valitutele otsuste tegemise ja oma huvide esindamise. Kui inimesed ei usu, et otsustajad tegutsevad ausalt ja väärikalt, siis on neil ka raske tehtud otsuseid mõista ja aktsepteerida.

Järelikult ka parlamendi vastu võetud seaduste järgi elada. Kujutlemaks ette, mis võib sellisel puhul juhtuda, on paslik uuesti üle lugeda William Goldingu romaan «Kärbeste jumal».

Kui soov parlamendi mainet parandada võib olla eetikakoodeksi loomise tõukeks, siis koodeks ise on suunatud eelkõige parlamendiliikmete professionaalsuse suurendamisele, leppides kokku ühtsed käitumisreeglid. Iseseisvuse taastamise aastapäeval augustis rõhutati paljudes kõnedes, et meie riik on jõudnud täiskasvanuikka. Täiskasvanule on omane suurem professionaalsus kui noorukile, sama võib nõuda ka täiskasvanud riigi parlamendilt.

Professionaalsele parlamendile ei anta enam andeks pisivigu. Kirjapandud käitumisreeglid aitavad teadmatusest tingitud eksimusi vältida. Kui suurendada parlamendiliikmete professionaalsust, peaks paranema ka seadusandluse ja seeläbi ka tulemuse kvaliteet. Vajadusele eetikakoodeksi järele on vastu vaieldud argumendiga, et ükski koodeks ei asenda inimese südametunnistust ja lastetuba.

Ei asendagi. Aga südametunnistus ja lastetuba ei ütle midagi selle kohta, kuidas ma pean käituma Parlamendiliikmete suurendamiseks ette tulevates olukordades. Eetilised dilemmad, mis tekivad töös advokaadina, erinevad oluliselt eetilistest dilemmadest, mis kerkivad üles parlamendiliikme töös. Eestis on organisatsioonid ja ameteid ühendavad liidud vastu võtnud sadu eetikakoodekseid, milles kirjeldatu on mõnes mõttes selle valdkonnas käitumise ideaal.

Nii näeb näiteks juhi abide sekretäride eetikakoodeks ette hoidumist lobisemisest ja eraasjade ajamisest tööajal. Ilmselt võib leida nii mõnegi sekretäri, kes nende reeglite vastu eksib, ometi mõjutab eetikakoodeksis kirjapandu avaldamine siiski hoiakuid ja toetab tavade muutumist. Käitumisreeglite kirjapanekuga tekib hoob, millega hinnata parlamendiliikme tegevust. Ühelt poolt on see hea hoidmaks ära vaidlusi olukordades, kus juriidiliselt on kõik korrektne, ent moraalselt saaks käitumisele ometi üht-teist ette heita.

Seda arvesse võttes poleks lihtne parlamendipensionide indekseerimise idee ühiskonnas arvatavasti kuigi populaarne ning tegelikult täidaks vajadusel sama ülesannet ka parlamendipensioni astmete arvu ja astmetele vastava pensionimäära suhtarvu muutmine.

You are here

Kogumispensioni elementide kasutamise võimalusi Töö parlamendis - Riigikogu liikmena - on reeglina vaid osa inimese tööstaažist. Senine keskmine parlamendistaaž Eestis on aastat.

Seega on alust väita, et - võrreldes Eestis keskmiselt 30 aasta pikkuse tööeaga - väiksema osa. Tõsi, pole põhjust oletada, et keskmine parlamendistaaž Eestis ei tõuse lähemate aastate jooksul. See asjaolu omakorda annab põhjendatud alust eraldi käsitleda Eesti parlamendipensionite muutmise võimalusi mõningate kogumispensioni elementide evitamise kontekstis.

Kaja Kallas: riigikogu eetikakoodeks – mida oodata?

Teiselt poolt viitavad kogumispensioni süsteemi elementide kasutamisel tekkida võivatele raskustele poolt näiteks niisugused argumendid nagu näiteks prognoositav parlamendiliikme keskmise vanuse tõus. Eesti rahvastiku vananedes satub tulevikus parlamenti paratamatult rohkem eakate inimeste huvisid esindavaid ja tõenäoliselt eakamaid inimesi. Parlamendipensionäride arv kasvab eeldusel, et igakordsetel korralistel valimistel vahetub umbes pool Riigikogu liikmetest kiirusega umbes inimest aastas.

Praegust parlamendipensionide maksmise süsteemi arvestades ning Eesti keskmise palga Rahandusministeeriumipoolt oodatavat kasvu arvestades — eelarve lisakoormusega umbes miljonit aastas.

Kümne aasta pärast oleks aastane eelarvekulu parlamendipensionitele seega juba ca miljonit aastas. Kokkuvõttes võib nende Parlamendiliikmete suurendamiseks arvutuste alusel väita, et eraldi parlamendiliikmetele loodava kogumispensioni süsteemi loomiseks Eesti oludes peaks kas riigieelarvest või sotsiaalfondi vahenditest looma mingi piiravalt suure algkapitali, kuhu parlamendiliikmed siis hakkaksid tegema oma netopalgast sissemakseid ning kuhu siis võiks koguneda nende poolt parlamendiliikme maksustavalt palgalt tema tööandja poolt makstav sotsiaalmaks või osa sellest.

Sellise suunitlusega algkapitaliloomine on aga praegust ühiskondlikkukliimat arvestades ilmselt üsna ebareaalne. Seda arvestades võib kogumispensioni elemente mõne riigi eeskujul rakendada näiteks järgmiselt: Belgia, UK, Saksamaa ja Kanada eeskujul oleks võimalik parlamendipensionide suurus viia ka sõltuvusse inimese kogu tööstaaži jooksul saadud keskmisest sissetulekust või siis viimaste tööaastate Ungari, Tšehhi, Portugal või koguni parima sissetulekuga tööaastate palgast Norra, Rootsi, Austria.

Selline lähenemine aga eeldaks kogumispensioni elementide sissetoomist parlamendipensionide süsteemi koos kaasnevate probleemidega - kes haldab, millised on tööandja brutopalga alusel ja töövõtja poolsed - netopalgast parlamendi liikme poolt individuaalselt tehtavad-maksumäärad jne.

Töötasu tegelik nüüdisväärtus Riigikogu pensionite maksmise praegust süsteemi arvestades. Riigikogu liikme sissetuleku tegelik nüüdisväärtus koosneb tegelikult kolmest komponendist: ð praegu saadav netopalk; ð tulevikus saadav parlamendipensionist. St et kui vastavalt praegu levima hakanud mõtteviisile kehtestatakse parlamendi liikmele ühtne ilma maksuvabade hüvitisteta ametipalk — piisavalt suur, nagu peaminister Siim Kallas seda hindab, tuleb sellele nö.

Seminar \

Selle suurus sõltub iga parlamendiliikme vanusest praegu, tema pensionile mineku hetkest ja parlamendistaažist selleks hetkeks, samuti ajast, mille jooksul seda raha välja makstakse so. Kui arvestada, et keskmine parlamendiliige on 45 aastane, läheb pensionile 65 aastaselt, ja omab parlamendistaaži vähemalt 1,5 kossseisu, st 6 aastat, siis vastavalt demograafilistele elutabelitele, oleks praeguse Eesti meeste keskmise eluea puhul 65 aastaselt pensionile mineku puhul meestel keskmine elada jäänu aastate arv 13 aastat.

Seega tuleks praeguse palga- ja pensioni süsteemi korral arvestada 52 aastas vanuse ja 6 aastat parlamendistaaži omava meesterahva puhul pensioni kogusummaks ligikaudu 2 milj krooni.

• Normaalne liikme suurus tousmas
• Kaja Kallas: riigikogu eetikakoodeks — mida oodata?
• Riigikogu liikme pensionikindlustuse täiustamise võimalused 2.
• Milline meetod suurendab liiget
• Бринкерхофф пожал плечами: - Быть может, ребята заняты сложной диагностикой.
• Saksa parlamendiliikmeid kahtlustatakse maskide vahendamisega teenimises | Välismaa | ERR
• Она вцепилась Беккеру в плечо, заставив его подняться - как раз в тот момент, когда губы старика шевельнулись.

Selle summa nö. Teiste sõnadega — üks keskmine parlamendi liige saab 6 aastase parlamendi staaži korral 1,35 miljoni krooni palgana ja 2 miljonit 15 aasta hiljem pensionina.