Kas liikmesriigi suurus otsustab. Liidu õiguse ABC
Seda tulemust vaadeldakse liidu piiratud pädevuse tagajärjena, mis hõlmab põhimõtteliselt ainult piiriüleseid protsesse. Nimetatud kohtuotsuste puhul Eesti ei vaielnud kostjana kohtumenetluses komisjonile vastu ja möönis, et direktiivid jäeti tähtaegselt üle võtmata.
Direktiivi ülevõtmisest[ muuda muuda lähteteksti ] ELTL artikli lõike 3 järgi on "direktiiv saavutatava tulemuse seisukohalt siduv iga liikmesriigi suhtes, kellele see on adresseeritud, kuid jätab vormi ja meetodite valiku selle riigi ametiasutustele". Euroopa Kohus on selgitanud, et viidatud sätet tuleb tõlgendada selliselt, et liikmesriigid on kohustatud direktiivi ülevõtmisel tagama selle täieliku mõju, omades samas ulatuslikku kaalutlusruumi meetodite valiku osas [3].
Erinevalt EL määrustest ei ole direktiivid liikmesriikidele otsekohalduvad, vaid selleks, et need omandaksid täieliku õigusliku mõju liikmesriikides, tuleb direktiiv riigisisesesse õigusesse n-ö üle võtta. Euroopa Kohus on märkinud, et direktiivid seavad liikmesriikidele väga erinevat laadi kohustusi ja sellest tingituna võivad väga erinevad olla ka tulemused, mis tuleb saavutada [4].
Euroopa Kohus jagas Direktiivide õigusloomemenetlus on kaheetapiline. Kõigepealt võetakse direktiiv, mis peab olema kooskõlas EL-i aluslepingutega, vastu EL-i tasandil. Pärast EL-i tasandil direktiivi kehtestamist võtavad liikmesriigid direktiivi üle siseriiklikku õigusesse. Kui direktiivi ei ole nõuetekohaselt sisuliselt õigesti või õigeaegselt üle võetud, võib järelmiks olla Euroopa Kohtu määratav rahaline sanktsioon liikmesriigile, millest on juttu ka allpool.
Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika järgi ei saa liikmesriik õigustada direktiivi õigeaegset ülevõtmata jätmist peenise taiuslik mootmed direktiivides sätestatud kohustuste täitmata jätmist riigisiseses õiguskorras eksisteerivate sätetega, siseriikliku olukorraga või praktikaga [7].
Töötuskindlustushüvitis välisriigis tööd otsides
Selline õigustus ei ole aktsepteeritav seetõttu, et liikmesriikide valitsused osalevad direktiivide ettevalmistamisel ja peavad seetõttu olema võimelised direktiivis ettenähtud ajaperioodi jooksul võtma vajalikud meetmed direktiivi sätete ülevõtmiseks. Nii on ka Euroopa Kohus 8. Peale selle on Euroopa Kohus leidnud 9. See on levinud vastuväide liikmesriikide seas direktiivide ülevõtmata jätmisel, kuid mitte edukas Euroopa Kohtus.
- Suurenda Dick kuni 18 cm
- Suurenenud liige moneks ajaks
- Liikme suurus on suurim
- Need spetsiifilised muudatused on esitatud Lissaboni lepingule lisatud protokollides.
- Вопрос «насколько быстро?» уступил место другому - «с какой целью?».
- Что случилось, Сью.
Kokkuvõttes direktiivi õigeaegne, täpne ja nõuetekohane Kas liikmesriigi suurus otsustab on EL õiguse ühetaolise kohaldamise ja õiguskindluse seisukohast määrava tähtsusega [10]. Direktiiv on õigusaktina vahend, millega ühtlustatakse liikmesriikides kehtivaid õigusnorme. Direktiivi ülevõtmist Eesti riigisisesse õigusesse jälgib Eestis Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaat koostöös ministeeriumidega [11]. Direktiivi ülevõtmata jätmise tagajärg rikkumismenetlus[ muuda muuda lähteteksti ] Liikmesriikidel on kohustused tulenevalt kuulumisest EL-i.
ELTL artiklid — annavad peaasjalikult komisjonile artiklid ja ja samuti teistele liikmesriikidele artikkel EL õiguse jõustamise mehhanismid liikmesriikide vastu, võimaldades esitada hagi Euroopa Kohtule selle liikmesriigi vastu, kes ei ole täitnud aluslepingutest tulenevat kohustust.
ELTL artikli sõnastus — "ei ole täitnud aluslepingutest tulenevat kohustust" — on väga abstraktne, mh hõlmates ettenähtud tähtajaks direktiivi ülevõtmata jätmist riigisisesesse õigusse ja ülevõtmismeetmetest teatamata jätmist komisjonile ning mittenõuetekohast ülevõtmist [12].
Euroopa Komisjoni hoone Brüsselis Liikmesriigil tuleb direktiiv riigisisesesse õigusesse üle võtta liidu seadusandja poolt direktiivis määratud tähtaja jooksul ja teavitada komisjoni direktiivi ülevõtmiseks vajalikest riigisisestest meetmetest.
Komisjonil on võimalus algatada rikkumismenetlus liikmesriigi suhtes, kui direktiivi ei ole tähtaegselt üle võetud või kui komisjoni ei ole teavitatud direktiivi ülevõtmise meetmetest või kui direktiivi ei ole nõuetekohaselt sisuliselt õigesti üle võetud [13].
Rikkumismenetluse eesmärgiks on tuvastada, kas liikmesriik ei ole täitnud aluslepingutest tulenevat kohustust [14]. Komisjoni pädevusse kuulub aluslepingute täitmise Liikme mootmed 12 aasta jooksul Euroopa Liidu lepingu edaspidi ELL artikli 17 lõike 1 järgi.
Kas liikmesriigi suurus otsustab kontrollib süsteemselt direktiivide tähtaegset ja nõuetekohast ülevõtmist selleks, et tagada direktiivide ühetaoline kohaldamine kogu EL-is. Seega rikkumismenetluse algatamise võimalus annab komisjonile järelevalvefunktsiooni liikmesriikide üle EL õiguse rakendamisel ja ülevõtmisel, kuid seda üksnes Euroopa Liidu Kohtu kontrolli all. Komisjon algatab rikkumismenetluse ELTL artikli alusel omal initsiatiivil või era- või juriidilise isiku kaebuse põhjal.
Kuna komisjonil ei ole eraldiseisvat uurimisorganit rikkumiste avastamiseks, siis ta saab informatsiooni direktiivi ülevõtmata jätmise kohta meediast, Euroopa Parlamendis esitatud küsimustest-vastustest või kui liikmesriik on jätnud teavitamata direktiivi ülevõtmise meetmetest.
Komisjon on tunnistanud, et kaebused EL-i kodanikelt on oluliseks rikkumiste tuvastamise allikaks. Selleks töötati Teiselt poolt on komisjon tõstnud esile enda diskretsiooniõigust rikkumismenetluse algatamisel, öeldes selgelt välja, et rikkumismenetluse peamine eesmärk on viia Kas liikmesriigi suurus otsustab tegevus EL-i õigusega kooskõlla, mitte aga rahuldada üksikisikute huve.
See annab liikmesriigile võimaluse selgitada enda seisukohti ja jõuda komisjoniga mõlemaid osapooli rahuldava lahenduseni [19].
Ametlik märgukiri ingl k letter of formal notice : Kui aga komisjon ei ole liikmesriigilt mitteametlikus menetluses saadud vastusega rahul, võib ta alustada ametlikku rikkumismenetlust [20].
Kuidas elatist taotleda teises Euroopa Liidu liikmesriigis?
Ametliku rikkumismenetluse algatamiseks saadab komisjon asjassepuutuvale liikmesriigile märgukirja, küsides vajalikku lisateavet direktiivi ülevõtmise edusammude kohta. Liikmesriik peab komisjoni määratud tähtajaks esitama üksikasjaliku vastuse oma seisukohtadega.
Märgukiri on komisjoni-poolne etteheide potentsiaalse EL õiguse rikkumise kohta, mis annab ühtlasi liikmesriigile võimaluse selgituste andmiseks. Tavaliselt on liikmesriigi selgituste esitamise tähtaeg kaks kuud, v.
Kuigi ELTL artikli lõike 1 sõnastuse järgi on tegemist kohustava normiga, siis on kokkulepe selles osas, et komisjonil on siiski kaalutlusõigus, kas üldse ja millal saata liikmesriigile põhjendatud arvamus [22]. Põhjendatud arvamus on oma sisult juba komisjoni ametlik nõue järgida EL õigusakte ja kõrvaldada rikkumine. Põhjendatud arvamuses komisjon toob selgelt välja, milles seisneb väidetav rikkumine liikmesriigi poolt. Samuti Kas liikmesriigi suurus otsustab liikmesriigil teatada ettenähtud tähtajaks EL õiguse rikkumise kõrvaldamiseks ettevõetavatest abinõudest.
Põhjendatud arvamus peab olema sõnastuselt piisavalt täpne, sest see määratleb koos märgukirjaga komisjoni esitatava hagi ulatuse, st hiljem Euroopa Kohtule esitatav hagi peab jääma põhjendatud arvamuse piiridesse.
Euroopa Kohus andis Asjaomase liikmesriigi võimalus esitada omapoolseid märkusi, isegi kui ta otsustab seda Kas liikmesriigi suurus otsustab kasutada, on oluline EÜ asutamislepinguga ette nähtud tagatis, millest kinnipidamine on liikmesriigi kohustuste rikkumise menetluse õiguspärasuse seisukohalt oluline menetlusnorm. Sellest tulenevalt peavad komisjoni põhjendatud arvamus ja hagi tuginema samadele väidetele kui märgukiri, millega algatatakse kohtueelne menetlus.
Kuid juhtudel, kus liikmesriik ei täida komisjoni nõudeid põhjendatud arvamusele vastamise tähtaja jooksul ja ei kohalda abinõusid EL õiguse rikkumise kõrvaldamiseks, võib komisjon suunata juhtumi Euroopa Kohtusse, et lasta kohtul otsustada, kas liikmesriik on rikkunud EL õigust [24].
Eelviidatud ELTL artikli lõike 2 sõnastus viitab selgelt sellele, et komisjonil puudub kohustus pärast liikmesriigile põhjendatud arvamuse saatmist esitada hagi Euroopa Kohtusse, st saab kasutada kaalutlusõigust otsustamisel.
Liikmesriigi trahvimine direktiivi ülevõtmata jätmise eest
Lisaks komisjonile võib asja anda kohtusse ka teine EL-i liikmesriik, kes on seisukohal, et konkreetne liikmesriik ei ole täitnud aluslepingutest tulenevat kohustust [25].
Siiski peab kaebaja liikmesriik enne teise liikmesriigi vastu hagi esitamist ELTL artikli alusel pöörduma esmalt kaebusega komisjoni poole [26]. Seejärel mõlemad riigid kuulatakse ära ja antakse võimalus esitada kirjalikud seisukohad, enne kui komisjon annab põhjendatud arvamuse [27]. Kaebaja riik võib esitada hagi Euroopa Kohtule isegi siis, kui komisjon leiab, et ei esine rikkumist. Mõnikord komisjon võtab liikmesriigi hagi üle, mille ühe näitena võib välja tuua kohtuasja komis jon vs.
ELTL artikli järgset menetlust kasutavad liikmesriigid väga harva, kuna üldjuhul liikmesriigid eelistavad paluda komisjonilt rikkumismenetluse algatamist ELTL artikli alusel.
Kohus otsustab, kas esineb rikkumine, kas liikmesriiki on vaja karistada, milline on karistus ja kas rikkumine on lõppenud. Liikmesriiki kohustatakse viivitamata kõrvaldama tuvastatud puudus, millega rikutakse EL aluslepingut [14].
Kokkuvõttes toimub esmalt komisjoni eestvedamisel kohtueelne menetlus, millega asjassepuutuvale liikmesriigile antakse võimalus vastata talle esitatud etteheidetele EL õiguse rikkumise kohta, mis seisneb direktiivi ülevõtmata jätmises. Kohtueelses menetluses komisjoni esitataval märgukirjal ja põhjendatud arvamusel ei ole õiguslikult siduvat jõudu liikmesriigi suhtes ja need ei ole iseseisvalt vaidlustatavad ELTL artikli alusel [31].
Siiski võib Kas liikmesriigi suurus otsustab kostjana esitada kohtumenetluses väite, et komisjoni saadetud põhjendatud arvamus ei olnud piisavalt selge [32].
Kui aga kohtueelse menetluse raames ei saavutata rahuldavat tulemust, võib komisjon või teine liikmesriik esitada hagi liikmesriigi vastu EL õiguse rikkumise kohta kohtusse. Enamasti on hagejaks siiski komisjon [34].
Komisjonile ei ole sätestatud ei ELTL artikliga ega ühegi muu Kes suurendas peenise ulevaateid kohustuslikku tähtaega, mille jooksul ta peab rikkumismenetluse algatama, lõpetama või esitama hagi Euroopa Kohtusse [35].
Ühes lahendis aastast märkis Euroopa Kohus, et Kas liikmesriigi suurus otsustab otsustada on, millal ta esitab kohtule hagi ELTL artikli siis artikkel alusel ja komisjoni kaalutlused sobiva ajahetke valimisel ei mõjuta hagi vastuvõetavust Euroopa Kohtu poolt [36].
Samas ühes teises lahendis, kus Holland väitis, et enam kui 5-aastane ajaperiood alates rikkumismenetluse algatamisest kuni lõpuks komisjoni poolt hagi esitamiseni Euroopa Kohtule on ebamõistlik, leidis Euroopa Kohus, et isegi kui ELTL artikkel siis artikkel otsesõnu ei kehtesta ajapiirangut rikkumismenetluse algatamiseks, siis on põhimõtteliselt võimalik, et teatud juhtudel kohtueelse menetluse pikk kestus võib raskendada liikmesriigi võimalusi vastuväiteid esitada ning seeläbi rikkuda tema võimalusi efektiivsele kaitsele [37].
Kas liikmesriigi suurus otsustab võib eksisteerida komisjonile oht, et liiga pikk menetlus toob kaasa kaebeõiguse kaotamise. Euroopa Kohus on rõhutanud, et kohtueelse menetluse eesmärk on anda asjassepuutuvale liikmesriigile võimalus täita EL õigusest tulenevaid kohustusi või kasutada oma õigust kaitsta ennast komisjoni esitatud kaebuste vastu.
Nende eesmärkide realiseerimiseks peab komisjon andma liikmesriigile mõistliku tähtaja komisjoni märgukirjale vastamiseks ja põhjendatud arvamuse järgimiseks. Tähtaja mõistlikkuse kindlakstegemiseks tuleb arvesse võtta kõiki juhtumi asjaolusid. Väga lühike tähtaeg märgukirjale vastamiseks või põhjendatud arvamuse täitmiseks võib olla õigustatud eriti juhul, kui rikkumine tuleb kiiresti lahendada ehk tegemist on kiireloomulise asjaga või kui asjaomasel liikmesriigil oli täielik ülevaade komisjoni seisukohtadest juba ammu enne rikkumismenetluse algatamist.
Eesti kohtute eelotsusetaotlused
ELTL artikli kehtestamise eesmärgiks oli motiveerida liikmesriike täitma nende suhtes tehtud kohtuotsuseid. Enne rahalise karistuse võimaluse sätestamist oli ainuke viis, kuidas sundida liikmesriiki täitma ELTL artikli alusel tehtud kohtuotsust, millega tuvastati direktiivi ülevõtmata jätmine või ülevõtmise meetmetest teatamata jätmine kui EL aluslepingutest tuleneva kohustuse rikkumine, esitada riigi vastu hagi kohtuotsuse täitmata jätmise tõttu.
Seejärel Lissaboni lepinguga tehti Esiteks, komisjon ei pea enam andma põhjendatud arvamust enne liikmesriigi kaebamist Euroopa Kohtusse seetõttu, et liikmesriik ei täida eelnevalt ELTL artikli alusel tehtud kohtuotsust. See muudatus kiirendab rahalise karistuse määramise menetlust.
Direktiivi ülevõtmisega hilinemise rikkumismenetlus muutub sisuliseks kontrolliks, mitte ei algatata enam uut menetlust liikmesriigi vastu. Rahaline karistus on abinõu, et tagada liikmesriigi poolt direktiividest ja aluslepingutest Ontanismi liikme suurus kohustuste täitmine ning lõpetada rikkumine, mis seisneb kas direktiivi osalises või täielikus ülevõtmata jätmises või ülevõtmismeetmetest teatamata jätmises.
Agile Marketing - A Step-by-step Guide
Ühtlasi on rahalise karistuse eesmärgiks panna rikkuja liikmesriik majanduslikus mõttes surve alla, mis ajendaks teda rikkumist lõpetama [43]. Rahalise sanktsiooni õigusliku aluse direktiivi ülevõtmise meetmetest teatamata jätmise eest sätestab ELTL artikli lõige 3. Termin "rahaline sanktsioon" on üldmõiste, mis hõlmab nii põhisummat kui ka karistusmakset [1] : Põhisumma ingl k lump sum payment : Euroopa Kohtu määratav ühekordne trahv, mille rikkuja liikmesriik peab tasuma.
Põhisumma on hoiatava eesmärgiga, näitamaks, et Euroopa Kohtu otsuse mittetäitmine on igal juhul tõsine rikkumine. Põhisumma võib liikmesriigile määrata ka juhul, kui liikmesriik on rikkumise kõrvaldanud st võtnud direktiivi sätted riigisisesesse õigusesse üle enne Euroopa Kohtu otsuse tegemist.
Rikkumise kestuse puhul võib rikkumise päevade arvu mõjutada see, kas rikkumise kestust arvestatakse alates direktiivi ülevõtmata jätmise kohta tehtud esimese kohtuotsuse jõustumisest kuni rikkumise lõpetamiseni ehk kuni direktiivi ülevõtmiseni või alates direktiivi ülevõtmiseks määratud tähtajast kuni selle ülevõtmiseni. Teguri n puhul võetakse arvesse direktiivi ülevõtmata jätnud või direktiivi ülevõtmise meetmetest teatamata jätnud liikmesriigi maksevõimet.