Suurenda soolise organi.

Direktiivi reguleerimisalast on välja jäetud börsil noteeritud väikese ja keskmise suurusega ettevõtted. Suurim palgalõhe oli

Soolise võrdõiguslikkuse nõukogu Soolise võrdõiguslikkuse nõukogu on Vabariigi Valitsusele soolise võrdõiguslikkuse küsimustes nõu andev organ, mis moodustati Nõukogu liikmeskond on mitmekesine - otsustajate ring hõlmab soolise võrdõiguslikkuse institutsioone, siht- ja sidusgruppide esindusorganisatsioone ning poliitiliste otsustajate esindajaid.

Nõukogu esimees on Tallinna Tehnikaülikooli innovatsioonipoliitika ja tehnoloogia valitsemise õppetooli juhataja professor Rainer Kattel.

Nõukogu põhimäärusega saab tutvuda SIIN. Soolise võrdõiguslikkuse nõukogu töö tehnilise korraldusega tegeleb Sotsiaalministeerium.

Nõukogu ülesandeks on: kinnitada soolise võrdõiguslikkuse poliitika üldsuunad; nõustada Vabariigi Valitsust soolise võrdõiguslikkuse edendamise strateegia küsimustes; esitada Vabariigi Valitsusele oma seisukoht ministeeriumide esitatud riiklike programmide vastavuse kohta soolise võrdõiguslikkuse seaduse §-le 9 ning teha ettepanekuid soolise võrdõiguslikkuse edendamisega seotud küsimustes.

Rohkem infot soolise võrdõiguslikkuse nõukogu kohta leiad SIIT! Sooline palgalõhe Töötasu on enamiku inimeste jaoks peamine sissetulekuallikas, mis mõjutab peale igapäevase toimetuleku ka hüvitiste ja pensioni suurust ning elukvaliteeti kogu inimese elukaare vältel.

Soolise kihistumine ei ole mitte ainult barjäär tasakaalustatud inimarengule, vaid tähendab kaasaegses demokraatias ka inimõiguste rikkumist. Demokraatia ja majanduse arengu eelduseks on, et indiviididel on võrdsed võimalused end ühiskonnas teostada soost sõltumata ning seda ilma, et inimesi piiraks traditsioonilised soorollid ning -stereotüübid ja naiste ning meeste vaheline hierarhiline võimusuhe. Sooline võrdõiguslikkus kitsamas mõttes tähistab poliitikavaldkonda, mis tegeleb ühiskonna kahe kõige suurema sotsiaalse grupi — naiste ja meeste sotsiaalsete suhete, sh võimusuhete tasakaalustamisega. Poliitika rakendamine on tingitud muutustest ühiskonnakorras ja majanduses. Majanduslik areng eeldab nii naiste kui meeste panustamist tasulisse ja tasustamata töödesse.

Naiste majanduslik sõltumatus on aluseks naiste ja laste vaesusriski vähenemisele, samuti naiste kogetud vägivalla vähenemisele paari- Suurenda soolise organi lähisuhetes partnerist majanduslik sõltumine pikendab aga vägivaldsesse suhtesse jäämist.

Palgalõhe erineb nii tegevus- kui ametialade lõikes.

Suurim palgalõhe oli See viitab diskrimineerimisele ning ühiskondlikele arusaamadele naiste ja meeste erinevatest rollidest ja väärtustamisest. Eesti puhul ei ole võimalik välja tuua ühte domineerivat põhjust, miks Eestis sooline palgalõhe nii suur on, vaid tegeleda tuleb nii selgitatud kui ka selgitamata palgalõhe vähendamisega.

Soolist palgalõhet saab vähendada pere- haridus- ja tööpoliitika kaudu. Näiteks plaanib riik muuta vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi senisest lihtsamaks ja pandilikumaks, anda Tööinspektsioonile ülesande teostada soolise palgalõhe üle järelevalvet jne.

Üks pidevatest tegevustest on ka elanikkonna teadlikkuse tõstmine, näiteks iga-aastase Võrdse Palga Päeva tähistamisega. Soolise palgalõhe vähendamisesse panustab ka Heaolu arengukava