Koigi rahvaste keskmine liikme suurus
Selline suhe Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga kehtestatakse selle põhikirja artikli 63 kohaselt sõlmitud kokkuleppega, mille peab heaks kiitma organisatsiooni peakonverents. Kohtu liikmed saavad aastapalga.
Artikkel 11 Kui pärast esimest valimiseks kokku kutsutud koosolekut jääb üks või mitu kohta täitmata, toimub teine ning vajaduse korral ka kolmas koosolek. Artikkel 12 1. Kui pärast kolmandat koosolekut jääb üks või mitu kohta täitmata, võidakse igal ajal nii Peaassamblee kui ka Julgeolekunõukogu nõudmisel kokku kutsuda kuueliikmeline kooskõlastamiskomisjon: kolm Peaassamblee poolt ja kolm Julgeolekunõukogu poolt määratud liiget.
Kooskõlastamiskomisjoni ülesandeks on absoluutse häälteenamusega valida igale veel vabale kohale üks isik ja esitada tema kandidatuur Peaassambleele ja Julgeolekunõukogule vastuvõtmiseks. Kui kooskõlastamiskomisjon jõuab üksmeelsele seisukohale mõne isiku kandidatuuri osas, kes vastab esitatud nõuetele, siis võib tema nime kanda nimekirja, kuigi teda ei olnud artiklis 7 ette nähtud kandidaatide nimekirjas. Kui kooskõlastamiskomisjon jõuab veendumusele, et ta ei ole võimeline valimist läbi viima, tuleb Julgeolekunõukogu poolt määratud tähtajaks vabad kohad täita juba valitud kohtuliikmetel, kes peavad tegema valiku nende kandidaatide hulgast, kes on saanud hääli Peaassamblees või Julgeolekunõukogus.
Kohtunike häälte võrdsel jagunemisel otsustab vanuse poolest vanema hääl.
Artikkel 13 1. Kohtu liikmed valitakse üheksaks aastaks ja neid võib uuesti valida. Kohtu esimese koosseisu viie kohtuniku volitused lõpevad kolme aasta pärast ja viie kohtuniku volitused kuue aasta pärast.
Peasekretär teeb kohe pärast esimeste valimiste lõppemist liisu teel kindlaks, kes kohtunikest loetakse valituks ülalmainitud kolme- ja kes kuue-aastaseks algtähtajaks. Kohtu liikmed jätkavad oma ametikohustuste täitmist, kuni nad uutega asendatakse.
Ka pärast asendamist peavad nad alustatud kohtuasjad lõpule viima. Oma lahkumisavalduse adresseerib kohtu liige kohtu esimehele, kes edastab selle peasekretärile.
Kui viimane on avalduse kätte saanud, loetakse koht vabanenuks. Artikkel 14 Tekkinud vabad kohad täidetakse esimesteks valimisteks kehtestatud korras, kusjuures tuleb järgida sätet, et peasekretär saadab artiklis 5 ettenähtud kutsed laiali ühe kuu jooksul pärast vaba ametikoha tekkimist.
Valimiste päeva määrab Julgeolekunõukogu. Artikkel 15 Kohtu liige, kes on valitud asendama liiget, kelle volituste aeg ei ole veel lõppenud, jääb oma ametikohale kuni asendatava volituste lõppemiseni. Artikkel 16 1. Kohtu liikmed ei või täita mingisuguseid poliitilisi või administratiivseid funktsioone ega tegelda muu kutsetööga.
Kahtluse korral lahendab küsimuse kohus. Artikkel 17 1.
Rahvasteliidu mandaadid[ muuda muuda lähteteksti ] Esimese maailmasõja lõpul seisid liitlasriigid silmitsi küsimusega, mida teha Saksamaa endiste kolooniatega Aafrikas ja Vaikse ookeani piirkonnas ning Osmanite riigi nende provintsidega, mida ei asustanud türklased. Pariisi rahukonverentsil langetati otsus, et mainitud alad tuleb allutada Rahvasteliidule, mille nimel hakkavad neid haldama teised riigid — sellega loodi rahvusvahelise järelevalvega ja riikliku vastutusega mandaatsüsteem. Mandaate oli kolme tüüpi: A, B ja C.
Ükski kohtu liige ei või täita esindaja, nõuniku või advokaadi ülesandeid üheski kohtuasjas. Ükski kohtu liige ei või osa võtta ühegi kohtuasja lahendamisest, millest ta varem on osa võtnud ühe poole esindajana, nõunikuna või advokaadina, siseriikliku või rahvusvahelise kohtu või juurdluskomisjoni liikmena või mingil muul viisil.
Artikkel 18 1. Kohtu liiget ei või ametist kõrvaldada, välja arvatud juhul, kui ta teiste liikmete üksmeelsel arvamusel ei vasta enam esitatud nõuetele. Peasekretärile teatab sellest ametlikult kohtu sekretär.
Selle teadaande kättesaamisel peasekretäri poolt loetakse koht vabanenuks. Artikkel 19 Kohtu liikmetel on kohtunikukohuste täitmisel diplomaatilised privileegid ja immuniteedid.
Artikkel 20 Kohtu iga liige on enne ametisse astumist kohustatud kohtu avalikul istungil tegema piduliku avalduse, et ta peab oma ametit erapooletult ja täpselt. Artikkel 21 1. Kohus valib esimehe ja aseesimehe kolmeks aastaks. Neid võib tagasi valida.
- Liikme suurendades duuside ulevaateid
- Это долгая история.
- Джабба принялся устанавливать на место новый чип.
Kohus määrab oma sekretäri ja võib astuda samme teiste vajalike ametiisikute määramiseks. Artikkel 22 1. Kohus asub Haagis. See aga ei takista kohut istungeid pidamast ja oma funktsioone täitmast teistes, kohtu poolt soovitavaks peetavates kohtades. Kohtu esimees ja sekretär peavad elama kohtu asukohas.
Artikkel 23 1.
- Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikiri ning Rahvusvahelise Kohtu statuut – Riigi Teataja
- Hooldusnõukogu koosneb järgmistest ÜRO liikmetest: a organisatsiooni liikmetest, kes valitsevad hooldusaluseid territooriume; b neist artiklis 23 nimetatud liikmetest, kes ei valitse hooldusaluseid territooriume; c sellisest arvust teistest Peaassamblee poolt kolmeks aastaks valitud liikmetest, mis võib osutuda vajalikuks, et Hooldusnõukogu liikmete üldarv jaguneks võrdselt hooldusaluseid territooriume valitsevate ja mittevalitsevate liikmete vahel.
- Rahvasteliit – Vikipeedia
- Kuidas suurendada munn treeninguga
- Подавшись назад, он указал на целую очередь людей, выстроившихся в проходе.
- Вой сирен вывел его из задумчивости.
Kohus peab istungeid pidevalt, välja arvatud vaheajad, mille tähtajad ja kestuse määrab kohus. Kohtu liikmeil on õigus perioodilisele puhkusele, mille aja ja kestuse määrab kohus, kusjuures arvestatakse vahemaad Haagist kuni iga kohtuniku elukohani kodumaal.
Kohtu liikmed on kohustatud olema kohtu käsutuses igal ajal, välja arvatud puhkusel viibimise aeg ja puudumine haiguse tõttu või muul tõsisel põhjusel, mis on esimehele nõutavas korras teatavaks tehtud. Artikkel 24 1. Kui kohtu liige leiab, et ta mingil põhjusel ei saa osa võtta teatava kohtuasja lahendamisest, teatab ta sellest esimehele.
Kui esimees leiab, et mõni kohtu liikmeist ei saa mingil põhjusel teatava kohtuasja istungist osa võtta, teatab ta sellest kohtu liikmele.
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni põhikiri
Kui seejuures tekib lahkarvamus kohtu liikme ja esimehe vahel, lahendab asja kohus. Artikkel 25 1. Kohus peab istungeid täies koosseisus, välja arvatud käesolevas statuudis ette nähtud erijuhud. Tingimusel, et kohtunike arv ei väheneks alla üheteistkümne, võib kohtu reglemendi kohaselt ühe või mitu kohtunikku sõltuvalt asjaoludest istungitest osavõtmisest kordamööda vabastada.
Kohtu koosseisu moodustamiseks piisab üheksaliikmelisest kvoorumist. Artikkel 26 1. Kohus võib teatavate kohtuasjade liikide, näiteks tööasju, transiiti või sidet puudutavate küsimuste arutamiseks moodustada ühe või mitu koda, kuhu kuulub kolm või enam kohtunikku. Kohus võib igal ajal moodustada koja mingi eri kohtuasja arutamiseks.
Sellise koja kohtunike arvu määrab kohus poolte nõusolekul. Käesolevas artiklis ette nähtud kodades arutatakse kohtuasju poolte palvel. Artikkel 27 Artiklites 26 ja 29 ette nähtud kodade poolt tehtud otsus loetakse kohtu enda poolt tehtud otsuseks.
Seetõttu on põhikirja osalisriigid, uskudes kõigi inimeste täielikesse ja võrdsetesse haridusvõimalustesse, piiramatusse objektiivse tõe poole püüdlemisse ning mõtete ja teadmiste vabasse vahetusse, kokku leppinud ja otsustanud luua ja arendada rahvaste vahel suhtluskanaleid ning kasutada neid vastastikuse mõistmise ning õigema ja täielikuma üksteise elude tundmaõppimise eesmärgil; sellest tulenevalt asutavad nad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni, et edendada maailma rahvaste haridus- teadus- ja kultuurisuhete kaudu rahvusvahelist rahu ja inimkonna ühist heaolu, milleks on loodud Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ja nagu on sätestatud selle põhikirjas.
Artikkel 28 Artiklites 26 ja 29 ette nähtud kojad võivad poolte nõusolekul pidada istungeid ning täita oma funktsioone ka väljaspool Haagi. Artikkel 29 Kohtuasjade arutamise kiirendamiseks moodustab kohus igal aastal viiest kohtunikust koosneva koja, mis võib poolte palvel kohtuasju arutada ja otsuseid teha lihtsustatud kohtupidamise korras.
Nende kohtunike asendamiseks, kellel ei ole võimalik istungeist osa võtta, määratakse täiendavalt kaks kohtunikku. Artikkel 30 1. Kohus koostab reglemendi, millega ta määrab kindlaks oma funktsioonide täitmise korra ja kohtupidamise eeskirjad. Kohtu reglemendis võib olla ette nähtud kaasistujate osavõtt kohtu või tema kodade istungeist ilma hääleõiguseta.
Artikkel 31 1. Kohtunikud, kes kuuluvad mõlema poole kodakondsusesse, säilitavad õiguse osaleda menetluses oleva kohtuasja arutamises. Kui kohtu koosseisus on kohtunik, kes kuulub ühe poole kodakondsusesse, võib teine pool oma äranägemisel valida isiku, kes asja arutamisest kohtunikuna osa võtab. See isik valitakse eeskätt nende hulgast, kes on esitatud kandidaadiks artiklis 4 ja 5 ette nähtud korras.
Kui kohtu koosseisus ei ole ühtki kohtunikku, kes poolte kodakondsusesse kuulub, võib iga pool valida kohtuniku korras, mis on ette nähtud käesoleva artikli lõikes 2.
Käesoleva artikli sätteid rakendatakse artiklites 26 ja 29 ette nähtud juhtudel. Sellistel juhtudel palub esimees koja koosseisu üht või vajaduse korral kaht liiget loovutada oma koht kohtu liikmetele, kes kuuluvad poolte kodakondsusesse, või selliste puudumisel või juhtudel, kui neil ei ole võimalik istungist osa võtta, kohtunikele, keda pooled on spetsiaalselt valinud.
Kui mitmel poolel on ühised huvid, siis käsitletakse neid, kuivõrd see puudutab eelnenud sätete rakendamist, kui üht poolt. Juhul kui selles küsimuses on kahtlusi, lahendab asja kohus. Käesoleva artikli lõigete 2, 3 ja 4 kohaselt valitud kohtunikud peavad vastama nõudmistele, mis on ette nähtud käesoleva statuudi artiklis 2, artikli 17 lõikes 2 ning artiklites 20 ja Otsuste tegemisel on neil oma kolleegidega võrdsed õigused.
Peruu armee hõivas Leticia ja see tõi kaasa uue relvakonflikti. Pärast kuid kestnud läbirääkimisi nõustusid osapooled Rahvasteliidu vahendusega ja nende esindajad läksid oma seisukohtadega nõukogu ette.
Mais allkirjastati ajutine rahuleping, mis andis piirkonna läbirääkimiste lõpuni Rahvasteliidu kontrolli alla. Uus autonoomne moodustis viis augustis läbi valimised ja septembris kuulutas kohalik parlament välja iseseisvuse Hatay Vabariigi nime all. Prantsusmaa nõusolekul ja Hatay Vabariigi enda ettepanekul annekteeris Türgi uue riigi Veebruaris alanud Vene armee vastuoperatsiooniga, milles osales 13 meest, võeti aga vallutatud alad tagasi ja ülestõusnud olid sunnitud põgenema Soome territooriumile.
Ülestõus oli ajendatud Soome-Venemaa rahulepingu tingimuste rikkumisest. Nimelt oli Venemaa lubanud selles lepingus anda Ida-Karjala aladele autonoomia, kuid seda lubadust ei täidetud. Mainitud kahe valla elanikud ei soovinud seetõttu Venemaa võimu alla Koigi rahvaste keskmine liikme suurus ning nõudsid ühinemist Soomega. Detsembris viis Soome küsimuse Rahvasteliidu ette, teema tõstatamist toetasid ka Balti riigid eesotsas Eestiga.
Eesti – Vikipeedia
Nii Soome kui ka Baltimaad kartsid, et sündmused võivad viia Venemaa uue agressioonini Soome vastu. Jaanuaris soovitas Rahvasteliit konfliktis vahendajaks Eestit, Lätit või Poolatkuid Venemaa keeldus Rahvasteliidu vahenduskatsetest. Aprillis lasi Soome Rahvasteliidul probleemi edasiseks arutamiseks anda Alalisse Rahvusvahelisse Kohtussekuid Venemaa keeldus tunnistamast kohtu õigust sekkuda Ida-Karjala küsimusse ja lõpuks tunnistas ka kohus ennast antud teemal ebapädevaks.
Pärast Poola ja Prantsusmaa valitsused toetasid Memeli muutmist rahvusvaheliseks linnaksLeedu soovis piirkonna ühendada oma territooriumiga. VII artikkel. Riikide koostööorganid 1.
Liikmesriik loob enda olusid arvestades oma peamistele haridus- teadus- ja kultuuriküsimustest huvitatud asutustele võimaluse olla seotud organisatsiooni tööga, eelistatavalt rahvusliku komisjoni moodustamise kaudu, mis koosneb valitsuse ja nimetatud asutuste esindajatest.
Rahvuslikud komisjonid ja riikide koostööorganid, kui need on olemas, annavad organisatsiooniga seotud küsimustes nõu oma riigi delegatsioonile peakonverentsil, riigi esindajale või tema asendajatele täitevkogus ning oma valitsusele, samuti on nad organisatsiooni kontaktasutuseks kõigis seda huvitavates küsimustes. Organisatsioon võib liikmesriigi taotlusel lähetada ajutiselt või alaliselt oma sekretariaadi töötaja liikmesriigi rahvuslikku komisjoni, et aidata selle tööd edendada.
VIII artikkel. Liikmesriikide aruanded Liikmesriik esitab peakonverentsi määratud ajal ja viisil organisatsioonile aruande oma haridus- teadus- ja kultuuriasutusi ning nende tegevust käsitlevate õigusaktide ja statistika kohta, samuti IV artikli lõikes 4 nimetatud soovituste ja konventsioonide täitmiseks ettevõetud tegevuse kohta. IX artikkel.
Eelarve 1. Eelarvet haldab organisatsioon. Peakonverents kiidab heaks ja kehtestab eelarve ning liikmesriikide rahaliste kohustuste suuruse organisatsiooni ees, arvestades Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga X artikli kohaselt sõlmitud kokkulepet. Peadirektor võib Koigi rahvaste keskmine liikme suurus vastu vabatahtlikke toetusi, annetusi, annakuid ja abirahasid valitsustelt, avalik-õiguslikelt ja eraõiguslikelt asutustelt, ühingutelt ja eraisikutelt, arvestades rahanduseeskirju.
X artikkel. Suhted Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga Organisatsioon seotakse võimalikult kiiresti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga kui selle põhikirja artiklis 57 nimetatud eriorganisatsioon. Selline suhe Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga kehtestatakse selle põhikirja artikli 63 kohaselt sõlmitud kokkuleppega, mille peab heaks kiitma organisatsiooni peakonverents.
Kokkulepe sätestab organisatsioonide vahel tõhusa koostöö nende ühiste eesmärkide saavutamiseks, tunnistades samas organisatsiooni iseseisvust käesolevas põhikirjas nimetatud pädevusvaldkondades. Kokkuleppes võib muu hulgas ette näha, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peaassamblee kiidab heaks organisatsiooni eelarve ja rahastab seda. XI artikkel. Suhted teiste rahvusvaheliste eriorganisatsioonide ja -asutustega 1. Organisatsioon võib teha koostööd teiste valitsustevaheliste eriorganisatsioonide ja -asutustega, kelle huvid ja tegevus on seotud tema eesmärkidega.
Selleks võib peadirektor luua täitevkogu volitusel tõhusaid töösuhteid niisuguste organisatsioonide ja asutustega ning moodustada tõhusaks koostööks vajalikke ühiskomiteesid. Nende organisatsioonide ja asutustega sõlmitud ametlikud kokkulepped peab heaks kiitma täitevkogu.
Kui organisatsiooni peakonverents ja muu valitsustevahelise eriorganisatsiooni või -asutuse pädev organ, kelle eesmärk ja ülesanded langevad kokku käesoleva organisatsiooni pädevusvaldkondadega, peavad vajalikuks anda oma vahendid ja tegevus üle käesolevale organisatsioonile, võib peadirektor sõlmida sellel eesmärgil konverentsi heakskiidul vastastikku sobiliku kokkuleppe.
Organisatsioon võib sõlmida muude valitsustevaheliste organisatsioonidega kokkuleppeid osalemiseks üksteise istungitel.
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon võib sõlmida asjakohaseid nõupidamis- ja koostöökokkuleppeid rahvusvaheliste vabaühendustega, kes tegelevad tema pädevusse kuuluvate küsimustega, ja võib kutsuda neid üles täitma teatavaid ülesandeid.
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikiri ning Rahvusvahelise Kohtu statuut
Niisugune koostöö võib hõlmata ka nende ühenduste esindajate osalemist peakonverentsi moodustatud nõuandvates komiteedes. XII artikkel. Organisatsiooni õiguslik staatus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artiklites ja nimetatud õiguslik staatus, eesõigused ja puutumatus kehtivad ka käesoleva organisatsiooni kohta. XIII artikkel. Muudatused 1.
Põhikirja muudatusettepanekud jõustuvad, kui peakonverents on need kahekolmandikulise häälteenamusega heaks kiitnud; muudatused organisatsiooni eesmärkides ja uute kohustuste panemine liikmesriikidele peavad saama jõustumiseks lisaks kahe kolmandiku liikmesriikide heakskiidu. Peadirektor edastab muudatusettepanekute kavandid liikmesriikidele vähemalt kuus kuud enne nende arutamist peakonverentsil. Peakonverents võib kahekolmandikulise häälteenamusega võtta vastu selle artikli rakendamise töökorra.
XIV artikkel. Tõlgendamine 1. Põhikirja inglis- ja prantsuskeelne tekst on võrdselt autentsed. Põhikirja tõlgendamisel tekkinud küsimus või vaidlus esitatakse lahendamiseks Rahvusvahelisele Kohtule või vahekohtule, lähtudes peakonverentsi kehtestatud menetluskorrast.
XV artikkel. Jõustumine 1. Põhikiri tuleb heaks kiita. Heakskiitmiskiri antakse hoiule Ühendkuningriigi valitsusele. Põhikiri jääb allakirjutamiseks avatuks Ühendkuningriigi valitsuse arhiivis. Põhikirjale võib alla kirjutada enne või pärast heakskiitmiskirja hoiuleandmist. Heakskiitmine kehtib üksnes sellele eelneva või järgneva allakirjutamise korral. Riik, kes on organisatsioonist välja astunud, saab liikmesuse taastada üksnes heakskiitmiskirja hoiuleandmisega. Põhikiri jõustub, kui kakskümmend allakirjutanud riiki on selle heaks kiitnud.
Edaspidised heakskiitmised jõustuvad kohe. Ühendkuningriigi valitsus teatab Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmesriikidele ja peadirektorile iga heakskiitmiskirja hoiuleandmisest ja põhikirja eelmise lõike kohase jõustumise kuupäeva.
Selle kinnituseks on täievolilised esindajad põhikirja inglis- ja prantsuskeelsele tekstile alla kirjutanud, mõlemad tekstid on võrdselt autentsed. Koostatud kuueteistkümnendal novembril tuhande üheksasaja neljakümne viiendal aastal Londonis ühes inglis- ja prantsuskeelses eksemplaris, mille tõestatud koopiad edastab Ühendkuningriigi valitsus kõigi Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmesriikide valitsustele.
Article I. Purposes and functions 1. The purpose of the Organization is to contribute to peace and security by promoting collaboration among the nations through education, science and culture in order to further universal respect for justice, for the rule of law and for the human rights and fundamental freedoms which are affirmed for the peoples of the world, without distinction of race, sex, language or religion, by the Charter of the United Nations.
With a view to preserving the independence, integrity and fruitful diversity of the cultures and educational systems of the States Members of the Organization, the Organization is prohibited from intervening in matters which are essentially within their domestic jurisdiction.
Pikemalt artiklis Eesti nimi Eesti nime algupära on sageli nähtud aestide nimes, keda teadaolevalt esimest korda mainis Rooma ajaloolane Tacitus oma raamatus " Germania " kujul Aestiorum gentes, Aestii, umbes Aeste peetakse tavaliselt balti rahvasteks või konkreetsemalt mõneks preislaste hõimuks, kuna mitmed aestide kirjeldused osutavad selgelt nende asualale, praegusele Kaliningradi piirkonnale. Samas on mitmed autorid oletanud, et aestide all võidi mõelda ka kõiki Läänemere idakalda elanikke — nime üheks võimalikuks etümoloogiliseks allikaks ongi peetud germaani tüve ost- öst- est-tähendusega "ida". Aja jooksul võis nime kasutusala kitseneda ja lõpuks püsima jääda vaid praeguse Eesti ala ning selle asukate tähistajana.
Article II. Membership 1. Subject to the conditions of the Agreement between this Organization and the United Nations Organization, approved pursuant to Article X of this Constitution, states not members of the United Nations Organization may be admitted to membership of the Suurema liikme ettevalmistamine, upon recommendation of the Executive Board, by a two-thirds majority vote of the General Conference.
Territories or groups of territories which are not responsible for the conduct of their international relations may be admitted as Associate Members by the General Conference by a two-thirds majority of Members present and voting, upon application made on behalf of such territory or group of territories by the Member or other authority having responsibility for their international relations.
The nature and extent of the rights and obligations of Associate Members shall be determined by the General Conference. Members of the Organization which are suspended from the exercise of the rights and privileges of membership of the United Nations Organization shall, upon the request of the latter, be suspended from the rights and privileges of this Organization.
Rahvasteliit
Members of the Organization which are expelled from the United Nations Organization shall automatically cease to be Members of this Organization. Such notice shall take effect on 31 December of the year following that during which the notice was given. No such withdrawal shall affect the financial obligations owed to the Organization on the date the withdrawal takes effect.
Notice of withdrawal by an Associate Member shall be given on its behalf by the Member State or other authority having responsibility for its international relations. The Permanent Delegate of the Member State shall present his credentials to the Director-General of the Organization, and shall officially assume his duties from the day of presentation of his credentials.
Põhjapoolseim saar on Vaindloo saar. Lõunapoolseim punkt asub Mõniste vallas endise Naha küla territooriumil Naha talu lähedal. Mandri-Eesti kõige läänepoolsem punkt asub Ramsi neemel. Eesti läänepoolseim saar on Nootamaa. Idapoolseim punkt on Narva linn. Piir Pikemalt artiklis Eesti piir Maismaapiiri kogupikkus on km. Sellest km on Eestil ühist piiri Lätiga ja km Venemaaga. Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisel Haldusjaotus Pikemalt artiklis Eesti haldusjaotus Eesti territooriumi jagunemine haldusüksusteks Eesti Vabariik on jagatud 15 maakonnaks.
Maakonnad on jagatud valdadeks ja linnadeksmis on kohaliku omavalitsuse üksused.