Mojutab kohtu liikme suuruse suurust

Selle teadaande kättesaamisel peasekretäri poolt loetakse koht vabanenuks. Grupi poolt esitatud kandidaatide arv ei või mingil tingimusel ületada täidetavate kohtade arvu rohkem kui kahekordselt. Riigid, kes on käesoleva statuudi pooled, võivad igal ajal deklareerida, et nemad tunnistavad ilma erilise sellekohase kokkuleppeta, ipso facto, iga riigi suhtes, kes on võtnud endale samasuguse kohustuse, kohtu jurisdiktsiooni kohustuslikuks kõigis õiguslikes vaidlustes, mis puudutavad: a lepingu tõlgendamist; b mis tahes rahvusvahelise õiguse küsimust; c fakti olemasolu, mis, kui see kindlaks tehakse, kujutab enesest rahvusvahelise kohustuse rikkumist; d rahvusvahelise kohustuse rikkumise eest tasuda tuleva hüvituse olemust ja suurust. Otsuste tegemisel on neil oma kolleegidega võrdsed õigused. Käesoleva artikli lõigete 2, 3 ja 4 kohaselt valitud kohtunikud peavad vastama nõudmistele, mis on ette nähtud käesoleva statuudi artiklis 2, artikli 17 lõikes 2 ning artiklites 20 ja Kui riik, kellel on õigus kohtus esineda, ei ole saanud käesoleva artikli lõikes 2 tähendatud eriteadaannet, võib ta kirjaliku või suulise avalduse esitamiseks soovi avaldada; küsimuse otsustab kohus.

Kohtu liiget ei või ametist kõrvaldada, välja arvatud juhul, kui ta teiste liikmete üksmeelsel arvamusel ei vasta enam esitatud nõuetele. Peasekretärile teatab sellest ametlikult kohtu sekretär. Selle teadaande kättesaamisel peasekretäri poolt loetakse koht vabanenuks.

Sa oled siin

Artikkel 19 Kohtu liikmetel on kohtunikukohuste täitmisel diplomaatilised privileegid ja immuniteedid. Artikkel 20 Kohtu iga liige on enne ametisse astumist kohustatud kohtu avalikul istungil tegema piduliku avalduse, et ta peab oma ametit erapooletult ja täpselt. Artikkel 21 1. Kohus valib esimehe ja aseesimehe kolmeks aastaks. Neid võib tagasi valida. Kohus määrab oma sekretäri ja võib astuda samme teiste vajalike ametiisikute määramiseks.

Artikkel 22 1. Kohus asub Haagis. See aga ei takista kohut istungeid pidamast ja oma funktsioone täitmast teistes, kohtu poolt soovitavaks peetavates kohtades. Kohtu esimees ja sekretär peavad elama kohtu asukohas.

Kohus mõistis Tomingasele ligi 15 euro suuruse rahalise karistuse | Eesti | ERR

Artikkel 23 1. Kohus peab istungeid pidevalt, välja arvatud vaheajad, mille tähtajad ja kestuse määrab kohus. Kohtu liikmeil on õigus perioodilisele puhkusele, mille aja ja kestuse määrab kohus, kusjuures arvestatakse vahemaad Haagist kuni iga kohtuniku elukohani kodumaal.

Kohtu liikmed on kohustatud olema kohtu käsutuses igal ajal, välja arvatud puhkusel viibimise aeg ja puudumine haiguse tõttu või muul tõsisel põhjusel, mis on esimehele nõutavas korras teatavaks tehtud.

  • Kohus kinnitas Põhja ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokuröri Endla Ülviste, Margo Tomingase 49tema kaitsja vandeadvokaat Oliver Nääsi ja Tomingase kaassüüdistatava Kristjan Variku 38 ja tema kaitsja Silver Reinsaare sõlmitud karistusleppe.
  • Põhikirjaga võib ette näha, et liikme mittevaralised õigused lõpevad väljaastumisel või väljaarvamisel.
  • Tellida liige suurendada
  • Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikiri ning Rahvusvahelise Kohtu statuut – Riigi Teataja
  • Hääletamine[ muuda muuda lähteteksti ] Hääletamisega lõpeb volikogus arvamuse kujundamise protsess.
  • Pensioniõigusliku staaži kuni
  • Kohaliku omavalitsuse volikogu – Vikipeedia

Artikkel 24 1. Kui kohtu liige leiab, et ta mingil põhjusel ei saa osa võtta teatava kohtuasja lahendamisest, teatab ta sellest esimehele. Kui esimees leiab, et mõni kohtu liikmeist ei saa mingil põhjusel teatava kohtuasja istungist osa võtta, teatab ta sellest kohtu liikmele.

Kui seejuures tekib lahkarvamus kohtu liikme ja esimehe vahel, lahendab asja kohus. Artikkel 25 1. Kohus peab istungeid täies koosseisus, välja arvatud käesolevas statuudis ette nähtud erijuhud.

Tingimusel, et kohtunike arv ei väheneks alla üheteistkümne, võib kohtu reglemendi kohaselt ühe või mitu kohtunikku sõltuvalt asjaoludest istungitest osavõtmisest kordamööda vabastada. Kohtu koosseisu moodustamiseks piisab üheksaliikmelisest kvoorumist. Artikkel 26 1.

EUR-Lex - R - ET

Kohus võib teatavate kohtuasjade liikide, näiteks tööasju, transiiti või sidet puudutavate küsimuste arutamiseks moodustada ühe või mitu koda, kuhu kuulub kolm või enam kohtunikku.

Kohus võib igal ajal moodustada koja mingi eri kohtuasja arutamiseks. Sellise koja kohtunike arvu määrab kohus poolte nõusolekul. Käesolevas artiklis ette nähtud kodades arutatakse kohtuasju poolte palvel. Artikkel 27 Artiklites 26 ja 29 ette nähtud kodade poolt tehtud otsus loetakse kohtu enda poolt tehtud otsuseks. Artikkel 28 Artiklites 26 ja 29 ette nähtud kojad võivad poolte nõusolekul pidada istungeid ning täita oma funktsioone ka väljaspool Haagi.

Artikkel 29 Kohtuasjade arutamise kiirendamiseks moodustab kohus igal aastal viiest kohtunikust koosneva koja, mis võib poolte palvel kohtuasju arutada ja otsuseid teha lihtsustatud kohtupidamise korras.

Suurenda liikme folk napunaiteid

Nende kohtunike asendamiseks, kellel ei ole võimalik istungeist osa võtta, määratakse täiendavalt kaks kohtunikku. Artikkel 30 1.

ja kuidas suurendada peenise kodus

Kohus koostab reglemendi, millega ta määrab kindlaks oma funktsioonide täitmise korra ja kohtupidamise eeskirjad. Kohtu reglemendis võib olla ette nähtud kaasistujate osavõtt kohtu või tema kodade istungeist ilma hääleõiguseta.

Peenise suurus Zodiaci mark

Artikkel 31 1. Kohtunikud, kes kuuluvad mõlema poole kodakondsusesse, säilitavad õiguse osaleda menetluses oleva kohtuasja arutamises. Kui kohtu koosseisus on kohtunik, kes kuulub ühe poole kodakondsusesse, võib teine pool oma äranägemisel valida isiku, kes asja arutamisest kohtunikuna osa võtab. See isik valitakse eeskätt nende hulgast, kes on esitatud kandidaadiks artiklis 4 ja 5 ette nähtud korras. Kui kohtu koosseisus ei ole ühtki kohtunikku, kes poolte kodakondsusesse kuulub, võib iga pool valida kohtuniku korras, mis on ette nähtud käesoleva artikli lõikes 2.

Hooldusnõukogu koosneb järgmistest ÜRO liikmetest: a organisatsiooni liikmetest, kes valitsevad hooldusaluseid territooriume; b neist artiklis 23 nimetatud liikmetest, kes ei valitse hooldusaluseid territooriume; c sellisest arvust teistest Peaassamblee poolt kolmeks aastaks valitud liikmetest, mis võib osutuda vajalikuks, et Hooldusnõukogu liikmete üldarv jaguneks võrdselt hooldusaluseid territooriume valitsevate ja mittevalitsevate liikmete vahel.

Käesoleva artikli sätteid rakendatakse artiklites 26 ja 29 ette nähtud juhtudel. Sellistel juhtudel palub esimees koja koosseisu üht või vajaduse korral kaht liiget loovutada oma koht kohtu liikmetele, kes kuuluvad poolte kodakondsusesse, või selliste puudumisel või juhtudel, kui neil ei ole võimalik istungist osa võtta, kohtunikele, keda pooled on spetsiaalselt valinud.

Kui mitmel poolel on ühised huvid, siis käsitletakse neid, kuivõrd see puudutab eelnenud sätete rakendamist, kui üht poolt. Juhul kui selles küsimuses on kahtlusi, lahendab asja kohus. Käesoleva artikli lõigete 2, 3 ja 4 kohaselt valitud kohtunikud peavad vastama nõudmistele, mis mojutab kohtu liikme suuruse suurust ette nähtud käesoleva statuudi artiklis 2, artikli 17 lõikes 2 ning artiklites 20 ja Otsuste tegemisel on neil oma kolleegidega võrdsed õigused.

Artikkel 32 1. Kohtu liikmed saavad aastapalga. Esimees saab iga-aastase lisatasu. Aseesimees saab lisatasu Massaaz liikme paksuse suurendamiseks päeva eest, mil ta täidab esimehe kohustusi. Artikli 31 alusel valitud kohtunikud, kes ei ole kohtu liikmed, saavad hüvituse iga päeva eest, mil nad täidavad oma funktsioone.

Palgad, lisatasud ja hüvitused määrab Peaassamblee. Neid ei saa vähendada teenistusaja jooksul. Kohtu sekretäri palga määrab Peaassamblee kohtu ettepanekul. Peaassamblee poolt kehtestatud eeskirjadega määratakse tingimused, mille kohaselt kohtu liikmetele ja kohtu sekretärile määratakse erruminekul pension, samuti tingimused, mille kohaselt kohtu liikmetele ja sekretärile hüvitatakse nende reisikulud.

Ülalnimetatud palgad, lisatasud ja hüvitused maksustamisele ei kuulu. Artikkel 33 ÜRO kannab kohtu kulud Peaassamblee poolt määratud korras. II peatükk Artikkel 34 1. Kohtu poolt arutatavates kohtuasjades saavad poolteks olla vaid riigid. Oma reglemendis ette nähtud tingimustel ja nendele vastavalt võib kohus nõuda avalikelt rahvusvahelistelt organisatsioonidelt informatsiooni arutusel oleva kohtuasja kohta.

Kohus võtab vastu tähendatud informatsiooni, mida mainitud organisatsioonid esitavad omal algatusel. Kui arutusel olevas kohtuasjas tuleb kohtul tõlgendada mingisugust avalik-õigusliku rahvusvahelise organisatsiooni asutamise dokumenti või säärase dokumendi alusel sõlmitud rahvusvahelist konventsiooni, siis informeerib kohtu sekretär sellest asjaomast avalik-õiguslikku organisatsiooni ning saadab talle ärakirja kogu kirjalikust menetlusest.

Artikkel 35 1. Kohus on avatud riikidele, kes on käesoleva statuudi poolteks.

Pensionistaaž | Sotsiaalkindlustusamet

Tingimused, mille kohaselt kohus on avatud teistele riikidele, määrab Julgeolekunõukogu, pidades silmas kehtivate lepingute erisätteid. Need tingimused ei või mingil juhul seada pooli ebavõrdsesse olukorda kohtu ees.

Kui kohtuasja pooleks on riik, kes ei ole ÜRO liige, määrab kohus rahasumma, mille see riik peab kohtukulude katteks tasuma.

Seda sätet ei rakendata, kui antud riik juba võtab osa kohtukulude kandmisest.

Keelevahetuse vaikeväärtus

Artikkel 36 1. Kohtu jurisdiktsioonile alluvad kõik vaidlused, mille lahendamiseks pooled kohtu poole pöörduvad, ning kõik küsimused, mis on spetsiaalselt ette nähtud ÜRO põhikirjas või kehtivais lepinguis ja konventsioonides. Riigid, kes on käesoleva statuudi pooled, võivad igal ajal deklareerida, et nemad tunnistavad ilma erilise sellekohase kokkuleppeta, ipso facto, iga riigi suhtes, kes on võtnud endale samasuguse kohustuse, kohtu jurisdiktsiooni kohustuslikuks kõigis õiguslikes vaidlustes, mis puudutavad: a lepingu tõlgendamist; b mis tahes rahvusvahelise õiguse küsimust; c fakti olemasolu, mis, kui see kindlaks tehakse, kujutab enesest rahvusvahelise kohustuse rikkumist; d rahvusvahelise kohustuse rikkumise eest tasuda tuleva hüvituse olemust ja suurust.

Taotlusele tuleb lisada Hilja nõusolek, et Maarika kasvatamine läheb Toomase staaži hulka. Näide 2. Peeter ja Liivia olid abielus ning neil oli kaks last — Piia ja Pille.

Gunnar ja Kersti olid abielus ning neil oli samuti kaks last — Lauri ja Laura. Aastad läksid, elud muutusid ning Gunnar lahutas oma esimesest abikaasat Kerstist ning abiellus Liiviaga, kes oli äsja oma abikaasast Peetrist lahku läinud. Liivia lapsed esimesest abielust Pille ja Piia ning Gunnari noorem laps Laura, kes oli isa uuesti abiellumise ajal 7 aastane, kasvasid Liivia ja Gunnariga. Õigus orvupensioni saada lõpeb selle kuu lõpus, mil laps saab 21 aastaseks.

Pensioni saamise õigust võib siiski pikendada, kui laps omandab kutseharidust, kuid mitte kauem, kui tema 25aastaseks mojutab kohtu liikme suuruse suurust kuu lõpuni.

Orvule, kes haiguse või töövõimetuse tõttu ei suuda elatist teenida, makstakse pensioni edasi. Kui komisjoni või Euroopa Kohtu endine liige abiellub ning on abiellumise kuupäeval käesoleva määruse kohaselt pensioniõiguslik, ei saa abikaasa ja abielupaari lapsed toitjakaotuspensioni, kui abielu oli komisjoni või Euroopa Kohtu liikme surma ajaks kestnud vähem kui viis aastat.

Navigeerimismenüü

Lese õigus saada toitjakaotuspensioni lõpeb taasabiellumise korral. Sellisel juhul makstakse talle viivitamata ühekordne toetus kahe aasta toitjakaotuspensioni suuruses summas. Artikkel 16 Komisjoni või Euroopa Kohtu liige, kes vabastatakse ametist raske üleastumise tõttu, kaotab õiguse saada üleminekutoetust ja vanaduspensioni; see ei mõjuta siiski tema kaudu õigustatud isikuid.

Artikkel 17 Kui nõukogu otsustab põhipalka tõsta, teeb ta samal ajal otsuse ka olemasolevate pensionide kohase tõstmise kohta. Juriidilisest isikust liikme lõppemine Juriidilisest isikust liikme lõppemisel liikmesus lõpeb.

Liikmesuse üleandmine 1 Ühistu liige võib liikmesuse üle anda teisele isikule, kellest saab ühistu liige tema ühistu liikmeks vastuvõtmise otsustamisel käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud korras. Kui vastuvõtmisest keeldutakse, jääb ühistu liikmeks liikmesuse üleandmist soovinud isik. Liikmete võrdsus Ühistu liikmeid tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt.

Õiguste teostamine Liikmed teostavad oma õigusi ühistu suhtes üldkoosolekul, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

Kui nimetatud invaliidsuspensioni saaja saab 65 aastaseks või kui invaliidsuspensioni on makstud seitse aastat, asendatakse see eluaegse pensioniga, mis arvutatakse artikli 9 kohaselt. Artikkel 11 Komisjoni või Euroopa Kohtu liige saab Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjadega ettenähtud sotsiaalkindlustusskeemi kohaseid toetusi haiguse, kutsehaiguse ja tööõnnetuse korral, lapse sünnitoetust ja matusetoetust. Artikkel 12 Kui liikme töövõimetuses või surmas on süüdi kolmas isik, lähevad selle liikme või tema pärijate õigused algatada nimetatud kolmanda poole suhtes kohtumenetlus üle ühendusele liikme pensioniskeemiga seotud kohustuste ulatuses. Artikkel 13 Artiklis 7 sätestatud üleminekutoetust, artiklis 8 sätestatud pensioni ja artiklis 10 sätestatud pensione ei maksta ühele isikule üheaegselt.

Õigus tutvuda majandusaasta aruandega 1 Vähemalt kümme päeva enne majandusaasta aruande kinnitamist otsustava üldkoosoleku toimumist esitab juhatus majandusaasta aruande ühistu asukohas liikmetele tutvumiseks.

Liikme õigus teabele 1 Ühistu liikmel on õigus saada juhatuselt üldkoosolekul teavet ühistu tegevuse kohta.