Tavaline liikme foto
Valdav osa inimestest hoiab oma raha siiski muudes kohtades - pangas, aktsiaturul, seifis või mujal. Kasutage Tavalised risopogoonid valmistatakse sarnaselt kõigile teadaolevatele vihmamantlitele. Lisaks teeme meeleldi koostööd ka teiste professionaalidega. Meie eelis on kogemus.
Miks on vaja fotot fotokunsti teiste visuaalkunsti meediumide seas eraldi välja tõsta, kui kaasaegse kunsti näitustel on peamiselt väljas kas fotod või siis nii-öelda liikuv foto ehk videokunst? Fotokuu näol on tegemist fotokunstnike ühenduse korraldatava kaamerapõhise kunsti festivaliga.
Ajal, mil fotoaparaatides on nii seisva kui liikuva pildi funktsioon, on ümberlülitumine ühelt teisele väga lihtne ja seetõttu tundub mõttetu neid eraldi hoida. Kaamerapõhine nägemine on kahtlemata spetsiifiline.
Foto on ühtaegu justkui realistlik, samas on selles midagi mõistatuslikku, maagilist. Fotonäitusi on küll palju, aga nende mõtestatuse tase erineb vägagi. Fotokuu meeskonnaga kavatseme koostada näituste kõrvale ka haridusprogrammi, mis aitaks kaasa kunstiga suhestumisele ja pildilise lugemisoskuse parandamisele.
Foto läbib tänapäeval peaaegu kõiki eluvaldkondi, aga üllataval kombel suhtutakse sellesse endiselt üsna kriitikavabalt, ei Kas on voimalik suurendada liiget 50 selle pealegi, et ka fotode kaudu edastatakse meile ideoloogilisi sõnumeid. Kes kuuluvad fotokunstnike ühendusse?
Asutasime selle Meil oli tunne, et vajame kogemuste vahetamist, ka ühistegevust, näitusi, seminare. Praegu on ühenduse liikmeid 22, nii Tartus kui Tallinnas fotokunsti õppinuid ja ka neid, kes on oma hariduse Tavaline liikme foto kuskil mujal. Ka vanuseline koosseis on nüüd märgatavalt mitmekesisem.
Me ei ole siiani väga aktiivsed olnud. Esimene suurem üritus, mille korraldasime, oli fotomess Tänavune fotokuu on meie järgmine suur ettevõtmine.
Mida selline ühing, ühendus on andnud? Eelkõige seob meid tegutsemine kaasaegse kunsti kontekstis.
Pakume toidufoto täisteenust, aitame sinu ettevõttel ja toodetel pildil särada. Tahame olla oma klientide jaoks lihtsasti leitavad. On päris tavaline, et toidufotograafi otsitakse sõprade-tuttavate kaudu.
Lähtuvalt meediast on meil ka mitmeid erialalisi-praktilisi küsimusi, mida arutada: tehnilise teostuse võimalused, autoriõigustega seotud probleemid jne. Eestis ju tegelikult on puudunud järjepidev fotokultuur, selle uurijad ja sellest kirjutajad.
Mina olen kärsitu inimene ja ei jaksa pensionini oodata, kuni Tavaline liikme foto infrastruktuur tekib. Meie põhieesmärk on koos midagi ära teha, Tavaline liikme foto Tavaline liikme foto loomingulise tegevuse kõrvalt on see muidugi üsna vaevaline. Kas teie ühendus hõlmab ikkagi professionaalsed tegijad? Kunstiharidus pole vajalik, kuid eeldame, et meie ühenduse liikmed tegelevad fotoga just kaasaegse kunsti kontekstis: esinevad näitustel, kontseptualiseerivad fotot, käsitlevad fotograafiat kriitilise praktikana.
Kuna fotograafial on valdkonniti erinevad eesmärgid, siis minu meelest on väga oluline mitmete tugiorganisatsioonide tekkimine. Üks asi on pildistada, teine on pildistatust aru saada, fotot lugeda osata.
Kuidas oleks võimalik seda õpetada? Tunne, et fotokujutise mõistmise osas on veel palju ära teha, oli üks põhjusi, mis pani meid seda festivali korraldama. Fotograafia läbib ju kõiki eluvaldkondi, seda on reklaamis, Internetis, ajalehes jne. Sellist konteksti arvestades on eriti kurioosne, et siiani puudus üldhariduskooli programmides fotograafiat ja selle rolli puudutav osa, uutes õppekavades, mis hakkavad kehtima selle aasta sügisest, on see õnneks olemas.
Mis siis fotokuu raames toimuma hakkab? Fotokuu põhiraskus jääb oktoobrisse, kuid on ka mõned eelüritused, esimene oli ära juba veebruaris.
See oli fotohariduse-teemaline seminar, mille tegime koos Läti rahvusvahelise fotograafia suvekooli ja Turu ülikooliga. Augustis tuleb kolmeks päevaks Vabaduse väljakule elusuurune camera obscura. Selle projekti taga on noor fotograaf Ats Parve, kes ehitas pimekambri ka juba möödunud aastal. See oli tõesti efektne ning tõmbas publikut ligi.
Seonduvad tooted
Septembri lõpus avatakse Tallinna Kunstihoone galeriis Boriss Mihhailovi näitus. Mihhailov on ukraina päritolu kunstnik, kes elab ja töötab ndatest Berliinis.
Septembri lõpul jõuab ta siis Tallinna. Fotokuul on plaanis ka kaks suurt grupinäitust. Mõlemad lähtepunktid on minu meelest väga põnevad.
Miks valisite oma suuri näitusi tegema just need kaks kuraatorit? Kumu näituse puhul saatsime kutse kolmele tuntud kuraatorile ja palusime neil oma kontseptsioon välja töötada.
Valisime nende hulgast välja Adam Budaki pakutud idee. Otsisime kedagi väljastpoolt Eestit, kuna meil ei ole kuraatorit, kes on keskendunud kaamerapõhise kunsti spetsiifikale. Michelkevičiuse kasuks otsustasime, sest ta on hästi kursis Baltimaade noorema põlve kunstnike töödega, kureerinud ja uurinud fotoja meediakunsti.
Ta kaitses möödunud sügisel doktorikraadi Leedu fotoajaloo teemal. Milline on fotokuu suhe museoloogilise, ajaloolise fotoga? Ettevalmistavas töötoas jooksis ka see mõte läbi. Jah, ka fotopärandi sektsioon on meie programmis esindatud.
The Enormous Radio / Lovers, Villains and Fools / The Little Prince
Vahur Puik käivitas hiljuti ka veebilehe ajapaik. Kus eesti fotokunstnike töid fotokuu raames näha saab? Millised on nende võimalused? Baltimaade näitusel on ju vaid viis eesti kunstnikku, Kumu rahvusvahelises projektis üks või kaks, kui üldse. Jah, siin jõuamegi sündmuste loeteluga kohalike kunstnikeni. Vabaduse galeriis tuleb Jaan Klõšeiko fotonäitus.
Klõšeiko on aastaid dokumenteerinud kõike seda, mis Vabaduse platsil on toimunud. Tavaline liikme foto pole seda teinud tellimustööna, vaid omal initsiatiivil. Tegemist on nii fotograafiliselt kui kultuurilooliselt väga huvitava materjaliga.
Tahan eraldi rõhutada, et ülejäänud sündmuste ideede autoriteks ja korraldajateks on kunstnikud ise. Helen Melesk ja Hello Upan kureerivad korternäituste programmi. Planeeritud on kuue kunstniku näitus kuues korteris. Selle jaoks leitakse tühjad korterid, mis parasjagu müüa või välja üürida. Algul kasutavad kunstnikud seda stuudiona, siis galeriina. Kunstnik on ise kohal, publik saab temaga vestelda.
Tahame selle projekti hajutada üle Tallinna, et oleksid esindatud erinevad elukeskkonnad ja elustiilid.
Puhverdatud otsigutulemused
Epp Kubu kureerib fotoprojektsioonide projekti linnaruumis: igal õhtul projitseeritakse kas majaseinale või ekraanile midagi, mis on seotud just selle paikkonnaga. Anna Hints ja Alis Mäesalu aga korraldavad fotofilmide konkursi, mis lõpeb võidufilmide linastuse ja autasustamisega oktoobrikuus kinos Sõprus. Samas toimub ka fototeemaliste mängufilmide nädal, mida koordineerib Krista Mölder. Fotokuu lõpeb fotokunsti messiga, kus näitavad oma töid kohalikud kunstnikud. See on ka sel aastal planeeritud Rotermanni kvartalisse.
Kas suudate selle hiiglasliku materjali põhjal ka midagi välja anda, et tulevikule jääks mingi reaalne jälg? Oleme palju mõelnud, mis fotokuust järele jääb. Loomulikult tahame, et sellest kujuneks traditsioon, näiteks iga kahe aasta tagant toimuvad üritused, aga eks aeg näita. Alguses mõtlesime asendada klassikalise kataloogi lugemiku tüüpi väljaandega. See sisaldaks Tavaline liikme foto näitustega seotud kirjutistele ja reprodele ka tõlgituna olulisi fototeoreetilisi tekste, mida meil Eestis on siiani endiselt väga vähe.
Praegu tuleb rahanappuse tõttu sellest ideest loobuda. Üks asi, mis kindlasti mööda külge maha ei jookse, on suure ürituse korraldamise kogemus.
Samuti rahvusvahelised kontaktid, mida on juba praegu päris palju tekkinud. Avaürituse keskmes oli fotoharidus. See viidi läbi kunstiakadeemias ja sinna oli kutsutud kas naabermaade Läti, Leedu, Soome kunstikõrgkoolide fotokunstiõppejõud või siis need fotokunstiõppejõud, kes on olnud EKA fotoosakonnaga seotud, nagu Londoni Westminsteri ülikooli professor David Bate. Mis seisus on Eesti fotokunstiharidus?
Kus kasvavad tavalised risopogoonid
Lähtepunkt, miks valisime avaürituseks just sellise teema, oli tõsiasi, et EKAs on fotokunstiharidust bakalaureusekraadi tasemel antud kümme-kaksteist aastat. Nüüd on õige aeg kokkuvõtete tegemiseks, et vaadata, mis on tehtud, kuhu oleme jõudnud ja kuhu võiks liikuda. Tundub, et fotot õpetada on järjest keerulisem ja sellega kaasneb mitmeid dilemmasid. Pärast Bologna protsessiga liitumist lühenes õpiaeg kolmele aastale ja see sunnib õppekava osas raskeid valikuid langetama. Nii nagu David Bate oma fotohariduse seminaril peetud ettekandes tõdes, on fototehnoloogia osas viimase kümne aasta jooksul toimunud tohutud muutused.
Sellega koolitöös sammu pidada ja ühtlasi vanade tehnoloogiate õpetus alles hoida on ka omamoodi väljakutse. Eestis on võimalik fotokunsti alast haridust saada nii Tallinnas kunstiakadeemias kui ka Tartus kõrgemas kunstikoolis. Mille poolest erinevad Tallinna ja Tartu fotokunstiharidus?
Miks on vaja fotot fotokunsti teiste visuaalkunsti meediumide seas eraldi välja tõsta, kui kaasaegse kunsti näitustel on peamiselt väljas kas fotod või siis nii-öelda liikuv foto ehk videokunst? Fotokuu näol on tegemist fotokunstnike ühenduse korraldatava kaamerapõhise kunsti festivaliga. Ajal, mil fotoaparaatides on nii seisva kui liikuva pildi funktsioon, on ümberlülitumine ühelt teisele väga lihtne ja seetõttu tundub mõttetu neid eraldi hoida. Kaamerapõhine nägemine on kahtlemata spetsiifiline. Foto on ühtaegu justkui realistlik, samas on selles midagi mõistatuslikku, maagilist.
Millega peaks noor inimene arvestama, kui ta tahab saada fotokunstihariduse Eestis? Erinevus on ilmselt see, et Tartus kestab bakalaureuseõpe neli aastat, see tundub olevat rohkem rakenduslik ja ette valmistatakse eri valdkondades töötavaid fotograafe.
Kunstiakadeemia bakalaureuse õppeaeg on vaid kolm aastat, seepärast oleme otsustanud, et ei saa spetsialiseeruda ühele või teisele valdkonnale, vaid anname laiapõhjalise kunstihariduse, millega kaasnevad tehnilised baasoskused. Magistriõpe peaks võimaldama juba millelegi spetsiifilisemale keskenduda. Bakalaureuseõppe lõpetaja, mis tahes fotograafia valdkonnas ta edaspidi tööle ka ei hakka, peab olema võimeline analüüsima nii oma kui teiste teoseid ning looma kriitilist diskursust.
Mis seisus on eesti fotokunst? Eks see ole nii lai küsimus, et sellele on vaat et võimatu vastata.
- Valdav osa inimestest hoiab oma raha siiski muudes kohtades - pangas, aktsiaturul, seifis või mujal.
- Riigikogu liikmete deserteerumine - Arvamus - Sakala
- Fotograafia – nii tavaline ja nii maagiline — Sirp
- Liikmete suurendamise menetlused
- Paljudel juhatuse liikmetel puudub endiselt korrektne leping - Arhiiv - Majandus
- FOTO: Püramiidskeemi korraldajad võeti kinni. Mis ühe liikme madratsi seest leiti? - Ärileht
- Paljudel juhatuse liikmetel puudub endiselt korrektne leping 5.
- paikusemesimumm.ee lugu — paikusemesimumm.ee
Ma mõtlen taustana Jan Kaila ettekandele fotohariduse seminaril. Kui mõelda Helsingi fotokunsti koolkonna peale, siis neid on väga hästi maailmale tutvustatud, see on olnud tõeline turunduskunst.