Liikme mootmed 23 aastat

Praegu on Euroopa Liidus 26 miljonit töötut ja miljonit inimest kannatab vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse all. Troika liikmetena peavad komisjon ja Euroopa Keskpank lähtuma kogu oma tegevuses sotsiaalsetest põhiõigustest tulenevatest kohustustest. Euroopa sotsiaalvaldkonna tegevuskava, sealhulgas eelkirjeldatud konkreetsed eesmärgid, aitaks luua sidusama sotsiaalbaasi, et koonduda ja ühendada EL taas oma kodanikega. Juhul kui puudub piisav üksmeel või poliitiline tahe ELi sotsiaalset mõõdet selliselt elavdada, pakub komitee välja võimaluse teha tõhustatud koostööd majandus- ja rahaliidus.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav majandus- ja rahaliidu sotsiaalse mõõtme allkomitee võttis arvamuse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu Poolt hääletasvastu hääletas 50, erapooletuks jäi Ettepanekute kokkuvõte 1. Rahaliit käivitati majanduslikke ja sotsiaalseid aspekte piisavalt arvesse võtmata, ent märkimisväärsete majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedega.

Liikumine finants- fiskaal- ja pangandusliidu suunas on nüüd käivitunud, ent Euroopa Liidul puuduvad vastavad eelarvevahendid sellega kaasneva, majanduskasvu ja sotsiaalset ühtekuuluvust toetava poliitika jaoks.

Samal ajal on edusammud sotsiaalse ja poliitilise liidu suunas endiselt peatunud. Ent majandus- raha- ja sotsiaalliit sõltuvad üksteisest vastastikku, nad toetavad ja tugevdavad üksteist. Koos peaksid nad looma käegakatsutavama, reaalsel elul põhineva Euroopa, millega kodanikud suudavad suhestuda ning mida investorid, tootjad, töötajad ja tarbijad võivad usaldada ja omaks võtta.

See tähendab dünaamilisemat Euroopat konkurentsivõime, aruka ja kaasava majanduskasvu, majanduslike võimaluste ja tööhõive suurendamiseks ning kõigi sotsiaalsete õiguste tõhusaks nautimiseks. Sellise tasakaaluta ei ole poliitilisel liidul tulevikku.

Oluline on luua tugevdatud järelevalvemehhanism, et jälgida majandus- ja rahapoliitika mõju sotsiaalsele olukorrale ja tööturule liikmesriikides. Samuti tuleks sotsiaal- ja tööhõivepoliitilised meetmed kaasata sätetesse, mis käsitlevad liikmesriikide majanduspoliitika jälgimist Euroopa poolaasta raames.

Komitee on seisukohal, et nende dramaatiliste arvude valguses ei ole seesugune lähenemisviis mitte ainult pakiliselt vajalik, vaid ka täielikus kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 9, mis käsitleb ELi sotsiaalse ja säästva arengu eesmärke. Majandus- ja rahaliidu sotsiaalne mõõde vajab selgeid vahendeid, näitajaid ning kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid eesmärke, mis on sama tõhusad nagu majandus- ja rahaliidu majandus- ja finantskohustused.

ELi juhtide olulisim ülesanne on tuua Euroopa ideaal taas inimestele lähedale. Eelkõige puudutab see jõupingutuste toetamist sellistes valdkondades nagu Liikme mootmed 23 aastat reindustrialiseerimine, massilise töötuse vähendamine ja kaotamine, sotsiaalsete põhiõiguste tagamine, ettevõtluse ja uute töökohtade loomise edendamine, vaesusevastane võitlus, sotsiaalse kaasatuse toetamine, sotsiaalsete investeeringute lihtsustamine, kõrghariduse ja kutsekoolituse edendamine ning sotsiaalse juhtimise arendamine ja osalusel põhinev pühendumine Euroopa projektile.

Uut Euroopa sotsiaalvaldkonna tegevuskava tuleks — vastavalt sobivusele — ellu viia õiguslike ja muude kui õiguslike meetmete abil kas kogu ELis või tõhustatud koostöö raames.

Märguanded

See peaks üheaegselt hõlmama Euroopa majanduse elavdamise kava, Euroopa sotsiaalsete investeeringute paketti, Euroopa sotsiaalse mõju hinnanguid, Euroopa noortegarantiid ja ühtset Euroopa oskuste passi ning tagama horisontaalse sotsiaalklausli ja sotsiaalsete põhiõiguste ning kodanikuaktiivsuse austamise.

Tegevuskavas tuleks samuti uurida ja edendada Euroopa kodanike õigust tagatud miinimumsissetulekule. Selleks antakse välja piiriülesed haridusvautšerid ja luuakse ERASMUSe-tüüpi ainepunktisüsteemid, et suunata töötuid uute haridusväljavaadete juurde, arendada uusi kognitiivseid ja erialaseid oskusi, avada karjäärivõimalusi ja aidata neil pöörduda tagasi Euroopa tööturule.

Samal ajal eeldab vaba liikumist võimaldav Euroopa kindlamat ja ajakohastatud alust liikuvusele näiteks teistes liikmesriikides töötavatele inimestele kohalduvad asjakohased õigused teabele ja toetuseleet lihtsustada inimeste ühendusesisest liikuvust töö otsimisel kogu ELis, tagades seejuures võrdsed lähtetingimused ausaks konkurentsiks ning sotsiaalsete põhiõiguste ja kollektiivlepingute austamise. Majanduse juhtimine eeldab sotsiaalset mõõdet 2. Fiskaalliit peaks põhinema ühistel võlainstrumentidel.

Seda tuleks ellu viia eelarvedistsipliini, eelarve konsolideerimise ja dünaamilisema Euroopa majanduskasvumudeli raamistikus, millega kodanikud suudavad suhestuda ning mida investorid, tootjad, töötajad ja tarbijad võivad usaldada. Ületada tuleks jätkuv ebakindlus euroala terviklikkuse osas, kuna see kahjustab inimeste ja ettevõtete usaldust.

Euroopa vajab uut investeerimiskava, 2 et suurendada vahendeid reindustrialiseerimise toetamiseks, majanduskasvu taastamiseks ja võitluseks töötuse vastu. Samal ajal on kokkuhoiumeetmete tagajärgedel olnud laastav mõju sotsiaalsele ühtekuuluvusele, sotsiaalkaitsele, kaasavale tööturule ja vaesuse tasemele. Praegu on Euroopa Liidus 26 miljonit töötut ja miljonit inimest kannatab vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse all.

Majanduse elavdamise, rahandusliku stabiilsuse, säästva majanduskasvu ja konkurentsivõime eesmärke ei saavutata ilma sotsiaalse mõõtme uuendamiseta. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võtab teadmiseks selle uue rõhuasetuse sotsiaalpoliitikale riiklikul tasandil, ent peab vajalikuks ka ELi-ülest juhtimist sotsiaalpoliitiliste meetmete, sotsiaalsete investeeringute ja sotsiaalse võrdlusanalüüsialal.

Praegused suundumused Euroopa sotsiaalses tasakaalustamatuses mitte ainult ei õõnesta majanduskasvu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse Liikme mootmed 23 aastat lahendusi, vaid kujutavad endast Euroopa Parlamendi valimistel koonduvad arvamused ja hääled. On oluline, et need valimised oleksid hüppelauaks ja mitte piduriks enamale Euroopale, kodanikele, perekondadele ja ettevõtetele lähemal seisvale Euroopale ning sotsiaalsemale Euroopale.

Troika liikmetena peavad komisjon ja Euroopa Keskpank lähtuma kogu oma tegevuses sotsiaalsetest põhiõigustest tulenevatest kohustustest.

Parimad kategooria ettepanekud

Majandus- ja rahaliidu sotsiaalse mõõtme raamistikus peaks komisjon tõhusalt jälgima ja hindama sotsiaalsetest põhiõigustest täielikku kinnipidamist ning selle tagama. Uue Euroopa sotsiaalvaldkonna tegevuskava ja sotsiaalinvesteeringuid käsitleva kokkuleppe suunas 3.

SCP-093 Red Sea Object - object class euclid - portal / extradimensional scp

Arvamuses viidati komitee teedrajavale tööle töötajate sotsiaalseid põhiõigusi käsitleva ühenduse harta, Hoolimata ELi Prantsusmaa eesistumise ajal toimunud tööhõive ja sotsiaalküsimuste eest vastutavate ministrite mitteametlikul kohtumisel saadud toetusele, jätsid komitee Liikme mootmed 23 aastat peagi varju majanduskriis ja viis pöörast aastat, mille vältel üritati päästa majandus- ja rahaliitu ning suurendada majanduslikku ühtekuuluvust euroalal.

Nüüd on kindlalt saabunud aeg Euroopa sotsiaalvaldkonna tegevuskava idee juurde tagasi tulla, et koos vastavate sotsiaalse ühtekuuluvuse ja sotsiaalpoliitika meetmetega pidada sammu majandusjuhtimise uute vormidega ja neid toetada.

Sellega ei loodud meetmete hierarhiat, oluline oli ainuüksi toimivus, säilitades ühenduse meetodi ja austades uut horisontaalset sotsiaalklauslit ELi toimimise lepingu artikkel 9.

Samuti kutsuti arvamuses üles võtma finantskohustusi, nt Euroopa Sotsiaalfondi sihipärasema ja kättesaadavama kasutamise kaudu, kaaluma Euroopa Liikme mootmed 23 aastat innovatsioonifondi loomist, et toetada uusi eksperimentaalset laadi sotsiaalalgatusi, ja üleeuroopalise laenuvahendi ideed sotsiaalse infrastruktuuri arendamiseks.

• Шифр, подумала .
• Nädalakiri /23 - Eesti Linnade ja Valdade Liit
• Длинное одноэтажное здание с огромными окнами и ветхое крыло, прилепившееся сзади.

Samuti tervitab komitee Euroopa Ülemkogu eesmärki esitada Ka komisjoni volinik László Andor on hiljuti Piercing suurendamise liikme vajadust nn inimnäolise rahaliidu järele, samuti seda, et tema arvates tuleb majandus- ja rahaliidus sotsiaalset mõõdet mõista kui majandus- ja rahaliidu eeskirjade, juhtimismehhanismide, fiskaalsuutlikkuse ja teiste poliitiliste vahendite võimet tagada, et samaaegselt taotletakse majanduslikku tõhusust ja sotsiaalset võrdsust 6.

Komisjoni avaldatud sotsiaalsete investeeringute pakett, milles Liikme mootmed 23 aastat liikmesriikidele suuniseid toetamaks sotsiaalkaitset ja sotsiaalset kaasatust, 8 läheb sotsiaalse mõõtme näitajate arendamise suunas.

Ent komitee leiab, et ELi tööhõive ja sotsiaalse ebavõrdsuse tulemustabel vajab samuti pühendunumat raamistikku ELi-ülestele meetmetele. Seetõttu kordab komitee vajadust tervikliku, proaktiivse Euroopa sotsiaalvaldkonna tegevuskava järele, mida iseloomustaks mitmetasandiline juhtimine. Mõõdetavad Euroopa tööhõive- ja sotsiaaleesmärgid tuleb ühitada ja integreerida stabiilsuse ja majanduskasvu eeskirjadega, mis reguleerivad võla ja puudujäägi alaseid eesmärke.

Tuleb kohaldada vastavaid kohandamismehhanisme, et vähendada nii makromajanduslikku kui ka sotsiaalset ebavõrdsust. Selle eesmärk on edendada arukat ja jätkusuutlikku majanduskasvu, kvaliteetseid töökohti, juurdepääsu kvaliteetsetele ja taskukohastele üldhuviteenustele ning sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamist kogu ELis.

Lühiajaline majanduslik tõhusus ei tohi tulla pikaajaliste sotsiaalkapitali investeeringute arvelt. Tuleb hinnata eelarve konsolideerimise meetmete mõju majanduskasvule, tööhõivele ja sotsiaalsele kaasatusele. Struktuurireformidega peavad kaasas käima Euroopa solidaarsusmehhanismid.

Tagamaks, et ELi kodanikud toetavad tõelist majandus- ja rahaliitu, peavad riiklikud reformikavad toetuma nõuetekohasele sotsiaalsele ja kodanikuühiskonna dialoogile ning asetuma sellisesse Euroopa sotsiaalse mõõtme dünaamikasse, mis ei vallanda võistlust üha madalamate hindade mis põhjustaks langetamissuunalist konkurentsi, palkade deflatsiooni ja väiksemat kogunõudlust.

Tagatud peavad olema vabad ja sõltumatud kollektiivläbirääkimised. Euroopa sotsiaaldialoog peab etendama olulist rolli uue majandusjuhtimise arengus ja toimimises. Paremini tuleb jälgida ja järgida üleeuroopalisi sotsiaalseid põhiõigusi. Resolutsioonis mainitud paindlikkusmehhanismide, parlamendi ja nõukogu vahel toimuvate läbirääkimiste ning mitmeaastase finantsraamistiku väga soovitava struktuurilise läbivaatamise raames tuleb Euroopa Komisjoni algse ettepaneku summad vähemalt uuesti kinnitada, sealhulgas eraldatavate ELi omavahendite asjakohasema kasutuse abil ning suurendades märkimisväärselt territoriaalse ühtekuuluvuse fondi ja sotsiaalfondi, hariduse ja koolituse ning globaliseerumisega kohanemise Liikme suurenemine tommates vahendeid.

Navigeerimismenüü

Samuti tuleb luua Euroopa sotsiaalvaldkonna innovatsioonifond, et taastada väärtuslikke riikidevahelisi katseprojekte, mille eesmärk on võidelda tööturul diskrimineerimise ja ebasoodsamasse olukorda sattumisega.

Need projektid jäid toeta, kui Euroopa Komisjon lõpetas programmi Equal. Komitee rõhutab, kui oluline on ettevõtete konkurentsivõime, mis tuleb saavutada sidusa Euroopa raamistiku abil. Noorte tööhõivekriisi suur ulatus Euroopas vajab realistlikumat ELi eelarvet kui need ebapiisavad 6 miljardit eurot, mis on välja pakutud Euroopa noorte tööhõivepaketi ja noortegarantii jaoks, et tagada töötutele noortele tööhõive, koolitus või haridus, eelkõige seal, kus seda kõige enam vaja on.

Piisavate rahaliste vahenditeta võidakse Euroopa noortegarantiid pidada vaid näiliseks. ELi juhipositsiooni tuleks tugevdada ka ühtse Euroopa oskuste passi abil, laiendades Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku nii, et ühendatakse kõik oskused ja kvalifikatsioonid, mis on omandatud formaalse, informaalse ja mitteformaalse õppe käigus.

Selgelt on vaja koole, ettevõtteid ja sotsiaalpartnereid ühendavat Euroopa partnerlusvõrku koos sarnaste strateegiliste koostoimetega, mis asetavad kõrghariduse ja elukestva õppe töökohtade loomise, oskuste sobimatuse probleemi lahendamise ning tööalase konkurentsivõime, innovatsiooni ja ettevõtluse edendamise keskmesse.

Euroopa poolaasta peab tagama, et meetmed riigivõla ja eelarvepuudujäägiga toimetulekuks ei ohustaks avalikke investeeringuid haridusse ja koolitusse.

Maapiirkondade konkreetsed vajadused pärast Nad kutsusid Euroopa Komisjoni üles lisama oma tulevastesse õigusaktide ettepanekutesse sätteid, mis võtaks arvesse maapiirkondade eripärasid ja võimaldaks eraldada neile piisavat rahastamist, eriti Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide EFSI kaudu.

Euroopa sotsiaalmudel on väärtus, mis meelitab ligi välisinvesteeringuid ja soodustab ettevõtluse arendamist Euroopas. Seda tuleb väärtustada, julgustades tegema maksusoodustusi tööhõivet loovale tegevusele, nagu mikroettevõtted ja tõeline füüsilisest isikust ettevõtjana töötamine.

Üleeuroopalises tööhõive ja tööturu poliitikas tuleb tagada sotsiaalsed standardid. Konkurentsivõime ja paindlikkus peavad käima käsikäes inimväärsete töö- ja palgatingimustega, mis ei jää alla vaesuspiiri. Euroopa sotsiaalpartneritel on eriline ülesanne lahendada oma tööprogrammi abil töötavate vaeste probleem.

Euroopas vaesuse aktiivsel kaotamisel saadav majanduslik ja sotsiaalne kasu on kulutõhusam kui kestev majanduslik ja sotsiaalne kahju, mis tekib tegevusetusest või vaesust süvendavatest meetmetest.

Kõigepealt on selleks vaja paremaid üleeuroopalisi näitajaid, millega mõõta vaesuse mõju ning tagada vaesust süvendada ja Vormide ja liikme suuruse foto elavdamist pidurdada võivate riiklike reformikavade ja kokkuhoiumeetmete nõuetekohane jälgimine ja nende võimalik parandamine.

Komitee analüüsib tagatud miinimumsissetuleku süsteeme liikmesriikides, et leida ja levitada häid tavasid kogu ELis.

Võiks luua sihtotstarbelise Euroopa vaesusevastase solidaarsusfondi, et võtta selliseid sissetulekutoetuse meetmeid nagu Euroopa poolaasta sotsiaalse stabiilsuse ja kohandamismehhanism. Selle saavutamiseks võiks üks konkreetne ja tõhus vahend olla Euroopa liikuvuskaart.

Komisjon peaks samuti välja töötama ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni mõju hindamise vahendi ning hõlmama selle Euroopa poolaasta protsessi. ELi tööjõu sisserände menetlused peavad olema õiguspärased ja läbipaistvad.

Seaduse reguleerimisala 1 Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus määrab kindlaks kohaliku omavalitsuse ülesanded, vastutuse ja korralduse ning omavalitsusüksuste suhted omavahel ja riigiorganitega. Kohaliku omavalitsuse mõiste 1 Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. Kohaliku omavalitsuse põhimõtted Kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1 kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2 igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas ja linnas; 3 seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4 valla- ja linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 5 vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6 tegevuse avalikkus; 7 avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. Omavalitsusorganid Omavalitsusorganid on: 1 volikogu - kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 2 valitsus - volikogu poolt moodustatav täitevorgan.

Sisserändealastes õigusaktides tuleb järgida inimõigusi ja tagada võrdne kohtlemine. Komitee leiab, et EL peab tugevdama integratsioonipoliitikat ning võitlust sisserändajate ja vähemuste osas üles näidatava rassismi, võõraviha ja diskrimineerimise vastu. Euroopa sotsiaalvaldkonna tegevuskava, Liikme mootmed 23 aastat eelkirjeldatud konkreetsed eesmärgid, aitaks luua sidusama sotsiaalbaasi, et koonduda ja ühendada EL taas oma kodanikega. Seega oleks kõige parem saavutada sotsiaalne tasakaal samal ajal nii ELis kui ka majandus- ja rahandusliidus, järgides samas dünaamiliselt subsidiaarsuse põhimõtet.

Juhul kui puudub piisav üksmeel või poliitiline tahe ELi sotsiaalset mõõdet selliselt elavdada, pakub komitee välja võimaluse teha tõhustatud koostööd majandus- ja rahaliidus.

Seda võiks teha omavahendite, täiendava sotsiaalfondi, Euroopa sotsiaalsete edusammude pakti mis toetub samadele demokraatlikult kontrollitavatele ja rangetele lepingulistele tingimustele, millele allub ka majanduslik ja rahaline lähenemine ning sotsiaalsete standardite, eesmärkide ja stabiilsusmehhanismide Liikme mootmed 23 aastat sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonnaga tuleb arutada seda, kas ja kuidas võiks olla kasu majandus- ja rahaliidu töötuskindlustuse või -hüvitiste süsteemist, mille pakkus hiljuti välja komisjoni volinik László Andorsobitades tihedama majandus- ja rahaliidu maksu- eelarve- ja rahastabiilsuse mehhanismid vastava sotsiaalmõõtmega.

Samuti on vaja paremini määratleda ja sätestada solidaarsusmehhanismid, et toetada liikmesriikide jõupingutusi. Need võivad järk-järgult võtta tegelike rahaülekannete vormi ning nende esialgne eelarve on 50 kuni miljardit eurot, mis eraldatakse Euroopa stabiilsusmehhanismiga sarnastest mehhanismidest.

Sarnaselt tuleks majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu suuremat rolli tasakaalustada tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu rolli tugevdamisega. Ettevalmistavad ettepanekud 5. Seeläbi oleks praegusel avalike vahendite nappuse ajal võimalik koguda kindlaksmääratud eesmärkide jaoks täiendavaid vahendeid märkimisväärsetest kasutamata erasäästude varudest.

Euroopa sotsiaalvõlakirju ei makstaks riigikassa vahenditest ega kaasrahastataks ELi eelarvemehhanismide vahenditest, vaid neid omandaksid ja neisse investeeriksid kodanikud, ettevõtted, ametiühingud ja kodanikuühiskonna rühmad, kes soovivad võtta isikliku või ettevõtte sotsiaalse vastutuse, osaledes Euroopa sotsiaalmeetmete fondis, mida nad ise rahastavad ja haldavad mõistlike intressimääradega ja mittetulunduslikel alustel, mida kontrollitakse ja reguleeritakse läbipaistvalt ning mida toetavad ja mille tagavad asjakohase summa ulatuses pädevad ELi asutused.

Sarnased tooted

Nad ostaksid, koguksid ja investeeriksid võlakirju vabalt valitud sotsiaalprogrammidesse eelistatult Liikme mootmed 23 aastat Euroopa sotsiaalvaldkonna tegevuskava Liikme mootmed 23 aastat asjakohaste ELi institutsioonide ja nõuandvate organite tehnilisel toel, et kontrollida nende programmide rahalist jätkusuutlikkust ja võimalikku mõju ühiskonnale. Sellised sotsiaalsed investeeringud võiksid olla muu hulgas järgmised: sotsiaalelamud; ühistud ja sotsiaalsed ettevõtted; eneseabirühmade toetamine, vastastikused ühingud, kogukonna sotsiaal- ja tervishoiuteenused, haridus- koolitus- ja ümberõppevõrgustikud, sotsiaalne uuendus- teadus- ja arendustöö; laenud ja Liikme mootmed 23 aastat taristute arendamiseks, taluturism, koduvahetus, kultuuriüritused, heategevus jne.

Need võlakirjad, mis vastavad üldise Euroopa süsteemi kriteeriumidele nii eesmärkide kui ka juhtimismeetodite osas, saavad asjakohase Euroopa sertifikaadi, et osaleda üldises skeemis, ja sellel alusel võivad väärtpaberite tellijad saada ka maksusoodustusi. Euroopa tööturg peab muutuma sobivamaks tööjõu vaba liikumise jaoks, oskuste viimiseks sinna, kus neid vajatakse, ning õppimaks tagasipöördumiseks ja arenguks vajalikke oskusi. On väga oluline, et Euroopa tööjõud oleks aktiivne, eelistatult täis- või osaajaga töötades või vastasel juhul osaledes hariduses, õppes või ümberõppes.

Oluline on tagada hariduse tõhusus, tulevikku suunatus, uuenduslikkus ja vastavus tööturu vajadustele. Paljud haridus- ja koolituskavad on pigem lühiajalised, pakkumata sageli kava lõppedes jätkusuutlikke töövõimalusi. Töötuks jäänud vanemate inimeste osalemine sellistes kavades on vähem tõenäoline. Tuleks kaaluda võimalust võtta kasutusele pikaajalisem lähenemisviis koos Euroopa mõõtmega, tuginedes sealhulgas Euroopas end juba tõestanud headele tavadele, nagu täiskasvanuhariduse programm Rootsis aastatel — Kuidas suurendada video liige kaheosaline õppesüsteem Saksamaal ja Austrias.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus – Riigi Teataja

EL võiks vahest aidata luua Euroopa töötute haridusvõrgustiku, millega pakkuda töötutele kõikehõlmavat kaheaastast haridust, et nad saaksid muuta oma karjääri, osaleda töö- koolitus- või haridusalases vahetuses teistes liikmesriikides piiriüleste haridusvautšerite abil koos ainepunktide ülekandmisega ning saavutada lõpuks vastastikku tunnustatud kutsekvalifikatsiooni.

See avaldaks positiivset mõju nii asjaomastele inimestele endile kui ka kõigi ELi riikide kogu sotsiaalsele kapitalile. Brüssel, Euroopa sotsiaalmudel on jätkuvalt oluline väärtus ja ülemaailmne konkurentsieelis. See on inimlik tragöödia ja sotsiaalne hädaolukord.

ELT C